Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada
Nimimuistis on Edela-Prantsusmaal. Viimase mandrijäätumise pikaks veninud lõpuosa. Euroopas oli endiselt arktiline rohtla või metsatundra. Selline loodus sobis põhjapõtradele, valgejänestele, rebastele jt. Kultuuri elanikud tegelesidki põdra- ja põhjapõdrajahiga, samuti peeti jahti hobustele jt imetajatele, kes elasid Euroopas viimase jääaja lõpul. Varased leiud pärinevad kõik üksnes Prantsusmaalt. Iseloomulikud esemed on mitmesugused lõiketerad ja luuriistad. Kultuuri lõpu pool tuleb järjest rohkem kasutusele rohkem mitmesuguseid mikroliite, st väikesi kiviesemeid. Ka selle kultuuri kandjad valmistasid väikeseid kujukesi. Rohkesti on teada mitmesuguseid ehteid, mida valmistati teokarpidest, merikarpidest. Kiskjahammastest ripatsid ja fossiilid. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Selle heaks näiteks on koopamaalingud (nt Lascaux ja Altamira kopad). Hamburgi kultuur (u15 00013 000 a tagasi)
lõuna pool ulatus nende levikuala ka Põhja-Itaaliasse. Need on väikesed, valmistatud enamasti elevandiluust, kivist või savist. U 17 000 eKr sai alguse Madeleini kultuur. Klimaatiliselt vastab see viimase jäätumise pikaks veninud lõpuosale. Kultuur hõlmas Prantsusmaad, Saksamaad, Belgiat, Poolat, Sveitsi, Hispaaniat, Itaaliat. Lääne-Euroopas muutus oluliseks ulukiks põhjapõder. Laiemalt levisid luuriistad, näiteks siledad odaotsad ja kisulised harpuuniotsad; samuti tarvitati luust naaskleid ja nõelu. Kokku oli hilispaleoliitikumis kasutusel üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200
annaabi.ee 
