hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida. Kuid tema vägivaldsed meetodid kasvatasid aina suuremat rahulolematust streletside seas. Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud. Ta oleks saanud asju ja tunduvalt rahumeelsemalt ja demokraatlikumalt lahendada, kuulates ka teisepoole arvamust ja seejärel langetades ühene ning õiglane kohtuotsus, mitte pidada pidevat kahtlustavat luuretegevust. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa valitsemist sugugi demokraatlikumaks ega läänelikumaks. Kokkuvõte Peetri valitsusaja pidevad sõjakoormised, noorte meeste kohustuslik teenitus reamehena ja oma tahte pealesurumine nii kultuuri- kui ka vaimuelus,kurnasid ühiskonda ning viisid rahva rahulolematuseni ja vandenõudeni, see oli ka põhjus, miks nii mõnedki Peetri reformid ebaõnnestusid. Peeter oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama poliitikavaldkonna
dada NSVL-i ja sotsialismiriikidega.(Diplomaatia, Soome kogemus Eestile eeskujuks, 2009) Külma sõja ajal oli Soome riigil justkui vahendaja roll, seda siis NSVL-i ja läänemaailma va- hel. Soome oli küll sisuliselt iseseisev riik, aga sellegipoolest oli nende tegevus ja suhted lää- nega venelaste range kontrolli all. Mõlema poole, nii lääne luureteenistused (briti SIS ja USA CIA) ja ka NSVL-i (KGB)tegid Soomes laialdast luuretegevust ning Soome oli nendevaheline informatsiooni vahenaja (Diplomaatia, ,,Kes valvas keda?", 2010). Soomele on alati olnud Venemaa käekäik üheks tähtsaimaks teemaks ja on ka seda täna- päeval. Soome huvides on see, et Venemaal areneks demokraatia ja vaba turumajandus ning areneksid ka õigusriik ja inimõigused. Üheltpoolt on see oluline Soome julgeolekule, kuigi soomlased Venemaad oma julgeolekuohuks ei pea, või nad vähemalt ei tunnista seda.Teisalt
21) Narva kaitselahingud. 22) Tartu rahu läbirääkimised: a)vaherahu sõlmimine; b)sõjategevuse lõpetamine(1920); c)Tartu rahu sõlmimine(2. veeb. 1920). 23) Tartu rahu tingimused. - 17 - 24) Sõjas saavutatud võidu tähtsus. 1. Pärast Bresti rahu tühistamist valmistus Venemaa tagastama maid, mis varem kuulusid Impeeriumile. 2. 1918. a novembril koondusid punaväed Narva jõe taha, alustati luuretegevust. Alguses said Saksa võimud vastu aga siis hakkasid lahkuma Eestist, oli selge, et Eesti Vabariik peab sõdima hakkama. 3. Venemaa tahtis suurema kära varjamiseks jätta mulje, et tegu oli kodusõjaga. Moodustus ETK. 4. Vabadussõda algas 1918. a novembris. Nõukogude Venemaa ründas Narvat vallutades selle. Rünnaku mõte oli Venemaa piire laiendada Läänemere äärde. Järgmisel päeval kuulutasid enamlased välja Eesti Töörahva Kommuuni, mis pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile. 5
annaabi.ee 
