ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki. Maaväe väljaõppekeskused on näiteks: Scouts-pataljon, 1. Jalaväebrigaad.
juhatajale? Millega need tegelevad? Kaitsejõudude Peastaap- Eesti riigi sõjalise kaitse kõrgem staap, kes juhindub EV seadustest, Riigikogu ja valitsuse otsustest ning Vabariigi Valitsuse põhimäärusest. Kaitseväe peainspektor- selgitab välja kaitseväes aset leidnud juhtumite asjaolud, mis on seotud ametiisikupoolse võimu või ametiseisundi kuritarvitamisega, kaitseväelase vääritu käitumisega vms. Kaitseväe logistikakeskus (- tagab kaitseväele logistilise toetuse), Luurepataljon ja kaitseväeõppeasutused ( - saab omandada elukutselise kaitseväelase haridust.) 4. Millised on Eesti kaitseväe väeliigid? Millised on nende ülesanded? (õpik lk 48, 52, 54) Oska nimetada mõnd väeüksust ja väeosa nende väeliikide koosseisus vastavalt 01.01.2009 kehtima hakanud uuele kaitseväe struktuurile. MAAVÄGI arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri.
, 905. ja 906. ründepaatide üksusel 220 ründepaadiga (Melzer 1960, 26). Ründepaadid olid maaväe koosseisus, sest olid ette nähtud jõgede ületamiseks. Ka Suure väina ületamine kavandati suure jõe forsseerimise eeskujul (BA MA, RH 24-42/10). XXXXII armeekorpusest oli Muhu vallutamise peajõuks määratud kindralleitnant Siegfrid Haenicke juhitav 61. jalaväediviis. Muhusse saadetava dessandi eelduseks oli Kessulaiu vallutamine. 10. septembri hommikul kell 5.15 saatis sakslaste 161. luurepataljon vanemleitnant Finkensteini juhtimisel dessandi Kessule. Ainsa eestlasena tegi selle dessandi kaasa vabatahtlik Otto Peters. Kessulaid hõivati vastupanuta ja päeva jooksul toodi sinna 210 mm suurtükipatarei, mis võis tule all hoida kogu Muhu idarannikut (Sammet 1999, 165). Pilt 14 Saksa ründepaat asub Suurt väina ületama, pardal 151. jalaväerügemendi 13. kompanii 75 mm kergesuurtükk. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:3
raldab ja kontrollib väljaõppe plaani- vahetult. mist ning tagab riigikaitselise tegevuse. Peastaabi ülemale alluvad osakondade Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile allu- ülemad. Nagu NATO riikides on Ees- vad kaitseväe juhatajale keskalluvusega tiski osakondade nimetused standar- asutused, nimelt Kaitseväe Logistika- ditud tähe- ja numbrikombinatsiooni- keskus, Luurepataljon ja kaitseväe õp- dega. Nii tegeleb J1 personalitööga, J2 peasutused. Kaitseväe Logistikakeskus tagab kaitseväele logis- tilise toetuse. Logistikakeskuse koosseisus on staap, ladude kompleks (ladustatakse, hooldatakse ja re- monditakse kaitseväe varustust), teenindustoetuse väljaõppekeskus Tagalapataljon, kaitseväe tervisekes- kus ning kaitseväe orkester. Logistikakeskuse staap asub koos osa allasutustega Tallinnas, kuid laod on hajutatult mitmel pool Eestis.
annaabi.ee 
