1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. Aastatel 19341938 tegutses Kominterni ridades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ja Taanis. Võimalik, et oli Skandinaaviamaades üks Nõukogude luure juhte
ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega. 1940. aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3) Tõnis Lehtmetsa raamat ,,Pakane" räägib ühest tüdrukust kes sakslaste rünnaku ajal põgeneb Tallinnast laevaga Leningraadi mille ajal neid üritati põhja ajada lennikidega. Tüdruk oli
kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Viiendas vaatuses peale seda, kui Hamlet, Laertes jt on surnud saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. 12. Miks hullub Ophelia? Seda põhjendab kuningas 4. stseenis. Mida arvab lugeja? Ophelia hullub, sest ta isa on surnud. Kuningas: "Oo see on hingeahastuse mürk, mis tulvab isa sumast. Nüüd näed, oo Gertrud, Gertrud, ei tule häda üksi, luurajana, vaid nagu malev: tapeti ta isa.... Opheliast on vaesest lahku löönud ta selge mõistus, milleta me maalid või loomad üksnes oleme..." (lk 91-92) 13. Missuguseid mõtteid inimese eksistentsi kohta tekitab Hamletis surnuaial käimine? Hamlet mõtleb, et vahet ei ole, kes sa varem olid kas kuningas või talupoeg ikka tehakse kõikite surnutega samamoodi. Võetakse hauast luud välja ja pannakse teise surnud inimese keha sinna, kus ennem oli keegi teine
annaabi.ee 
