30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi
Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks reumatoidartriidi kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab seda, et hommikuti on haigel liigesed kanged ning raske on liikuma hakata ning voodist tõusta. Tavaliselt selline seisund möödub tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomiteks on - väsimus, nõrkus, isutus ning üldiselt halb enesetunne. Need sümptomid võivad olla ka esmasteks reumatoidartriidi ilminguteks. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on põletikust samuti kahjustatud. Need ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" ning muutub ebastabiilsek ja tekivad väärasendid. ljhokljhsjhsdkjanooisoahksd.sdaiygohsaohojsa 4. REUMATOIDARTRIIDI RAVIVÕIMALUSED Reumatoidartriidi puhul on haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju soovitatud puhata
muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi ning liigeselähedased koed saavad kahjustatud. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded, väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid. 4 Joonis 1. Moonded. 5 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID RA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata
annaabi.ee 
