perioodil. Eelviikingi- ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma hobuseluude rohkus. Lõuna-Eestis näib olevat suur tähtsus seakasvatusel. Hilisrauaajal on hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema
• Ötzi maost leiti kahe viimase söögikorra jäänused -> DNA-analüüsi põhjal: hirve- ja alpi kaljukitse liha, nisupuder, leib, taimed, ploomid • Surma põhjus: nooletabamus, mis vigastas arterit • Isotoopanalüüsid – elanud 60 km raadiuses hukkumiskohast • Arvatakse, et ta nõrkes mägedes, suri varasuvel, kuivas sügispäikeses, seejärel jäätus ning oli jäätunult liustikevahelises lohus 5300 aastat. Eestis • Paene pinnas (aluseline) • Luumaterjal reeg-lina hästi säilinud • Orgaaniline materjal (puit, tekstiil) – pigem erandlik • Külmumistsoonis hävib nt tina Soome • Savikas pinnas graniitpinnal (happeline) • Luumaterjal enamasti hävinud • Villane tekstiil sagedamini säilinud • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud) Arheoloogiline kontekst • Esmane kontekst – algne leiukoht, kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne
· Viikingiaeg 800-1959 · Hilisrauaaeg 1050-1225 EELROOMA-RAUUAEG Ilmuvad uut tüüpi kalmed, neljakandilised (Rooma-rauaajast), need olid varased tarandkalmed. N: Saaremaal on need koos. Aeg-ajalt esines ka põletusmatuseid. Tõugu külast leiti varaseid tarandkalmeid. Tuli välja, et pead olid osadel seal skalpeeritud. See võis olla nt selleks, et pea kolju oli tähtsal kohal ja taheti, et kolju oleks puhtam.. ülejäänud kalmete luumaterjal ei ole ilusti läbi töötatud. Miks kalmetüüp muutus? Tõenäoliselt on eeskujusid Skandinaavast. Seoses sellega, et õpiti ise rauda tootma, sepp oli jumal jne. Asulatel on välja eristatud mitmeid rühmi (tegu oli üksikasulatega): Kaali kraatri jalamil on võimas ringmüür kusagil kunagi. Saaremal on veel Võhma ringvall, arvatakse, et see on pühakoht, seda on veidi kaevatud, asju ei leitud. Pidulas on ka leitud kaks ringvalli
annaabi.ee 
