Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele. 1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele. 2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.) 3)Hüpervigiilsus (hypervigilance): ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele välistele ja sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide korral. ** Hüperkineetiline häired (RHK) ja tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit disorder) Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone.
2. Mis on organismi homöostaas? a) Organismi sisekeskkonna püsivust tagav mehhanism b) Närvisüsteemi ülekoormus c) Homoseksualistide seisund 3. Mis on sünaps? a) Närvidevaheline ühendus b) Organismi pidurdus reaktsioon c) Somaatilise raku seisund 4. Mis on entsefaliit? a) Ajukelmete põletik b) Seenhaigus c) Kutsehaigus 5. Mis on skisofreenia? a) Nägemishäire, mis on tingitud peavaludest b) Luululiste häiretega psühhootiliste episoodidega käitumishäire c) Ajukoore ülekoormus seisusund 6. Mis on stuupor? a) Tardumisseisund, lühiaegne liikumisvõimetus b) Ajukramp c) Elegantne liigutus 7. Mis on mania? a) Rahakogumine b) Söögiisu tõus c) Ootamatu meeleolu tõus 19 8. Mis on hirm? a) Seisund, kus süda jääb seisma b) Minestushoogude jada
See tundlikuks muutumine põhjustab sageli ülitundlikkust keha normaalsete tegevuste suhtes. Laps võib jälgida hingamist, südame häält, liigutusi, nahka, väljaheiteid jne. nii tugevalt, et ta kujutleb neis mingi viga olevat. Varases murdeeas olevad lapsed kannatavad sageli ebamääraseid peavalusid, kõhuvaevusi, seljavalusid jm. häireid, millele ei leidu kehalisi põhjuseid. Nende luululiste haiguste puhul võib täiskasvanu olla rahulik, kaitsev ja mõistev. Vaevuste vähendamine ei kergenda lapse muret. Ülerõhutatud hoolitsemine ei aita kaasa selle haiguse paranemisele. Piisav puhkus, väljas käimine, liikumine, tervislik toit ja korrapärane päevarütm on kooliealise kehale parim hooldus. Õige ja korraliku teave andmine meheks ja naiseks kasvamise kohta