Luulekogu analüüs. Parimat Henrik Visnapuult. Luulevihik ,, Kõik muutub lauluks" Valisin siis analüüsiks esimese ülesande ja vastan neljale küsimusele. 1. Luulekogu läbivateks teemadeks on surm, sõda ja vabaduse igatsus. Luuletaja nägemus ja tunded sõjaaegsest Eestist. Sellest kuidas hing ihkab vabadust ja sõja lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete.
Ta hakkas luuletama kahekümnendates eluaastates ning tegi ka tõlketööd. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. 1887 lõi Peterburis õppiv noor orelikunstnik Miina Hermann (Härma) esimesed viisid Anna Haava luuletustele. 1888 ilmus 23-aastase Anna Haava esimene luulevihik „Anna Haava. Luuletused I“, 1890 „Luuletused II“ ja 1897 „Luuletused III“. 1891–1898 olid Annale väga rasked aastad, rahaline seis oli vilets, tervis halvenes, tuli matta mitmeid lähedasi – isa, 33- aastane õde, isa õe pere, ema. 1899 hakkas temalt ajakirjanduses tasapisi taas luuletusi ilmuma nii Postimehes kui ka Lindas. Tervis oli ülepingetest siiski vilets ja 1904–1905 viibis ta ravil Tartu Närvikliinikus. Pärast seda alustas vabakutselise kirjaniku elu Tartus
Puskin ei elanud maja esindustubades. Tema väikeses toas valitses poeetiline korralagedus. Kõikjal vedelesid paberid, äranäritud ja kõrvetatud suletükid. Tema tuppa pääses otse koridorist, tema ukse vastas oli hoidja toa uks. Sel perioodil ajas Puskin energiliselt oma kirjastamisasju. Kavatsetud kogu ,,Aleksandr Puskini luuletused", mida autor pidas nii kirjanduslikult kui ka rahaliselt väga tähtsaks, nõudis palju vaeva. Kõigepealt tuli käsikirjaline luulevihik kätte saada Vsevolozskilt. Luuletaja oli selle andnud sõbrale kaardimänguvõla katteks. Pärast kättesaamist algas käsikirja ümbertegemine ja täiendamine. Raamat ilmus 30. detsembril 1825. Mihhailovskoje pagendusaastail sai Puskinist Venemaa üldtunnustatud esiluuletaja. Kadusid epiteedid lütseumi-Puskin, Puskin-vennapoeg, Puskin-noorem, mida varem kasutati, et vahet teha tema ja ta luuletajast onul. Aleksandrist sai nüüd lihtsalt Puskin ja Vassili Lvovits
Kuigi oli piisavalt ülistanud keisrinnat ja lootnud temalt ülistajat, juhtus temaga see, mis ikka juhtus – pandi vangi ja vangis tema suri. Järgmine on tuntud kui Pime Indrikis. Lapsepõlves oli kaotanud nägemise ja teenis leiba kingsepana. Ilmselt oli siis aega mõtelda töö kõrvalt, mõtles siis luuletusi välja. Tuntuks sai tänu sellele, et tema laulud, luuletused pälvisid kohaliku letofiilist pastori tähelepanu ja tema algatusel anti välja väikene luulevihik „Pime Indrikise laulud“ – esimene lätlasest kirjanik, luuletaja, kelle teosed jõudsid trükki. Anna – enam-vähem viimasega samal ajal. Ühes kirikulaulude kogumikus luuletus „Meie armsale keisrile“ vms. Jõutakse perioodiliste väljaanneteni. Juba 18. saj keskpaigas ilmus Kuramaal lätikeelne Kuramaa kalender, iga-aastane perioodiline väljaanne, mis tõi ära kirjeldusi Kuramaa hertsogite eluloost ja tegemistest – ka riigi-ja valitsejatruu väljaanne. Veidi hiljem – 1760