Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt. AnnaAbi.com [Mi.S] 2 Marie Underi loomingu analüüs 4) 1920 - VERIVALLA Luulekogudes ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1929) hülgas Marie Under suure aineala ja stiili ekspressionistliku ajaluule kasuks. Luuletuskogus ,,Verivalla" toimub Underil järsk stiili muutus. Senine helge maailmanägemine asendub kaose- ja katastroofimeeleoludega. Ta hakkab juurdlema selle üle, et miks mina võin elada, kui teised surevad. Hiljem leiab ta sellele vastuse ,,Saada hääks!". Luuletaja jutustab nii ennda sise- kui ka välismaailmast ning kuidas maailm on väga ebaõiglane. See võtab paljudelt noortelt inimestelt elu, jättes alles vaid korjused kaarnate tiiva varju. Luuletused on suuresti kurbuse- ja
signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. 1934. aasta ,,Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel ,,Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega, samal aastal on kirjutatud ka ,,Jumalate hämaras" (ilmus ,,Loomingus" aasta lõpul). 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. Luuletuskogus ,,Kohtupäev" (1937) reageeris Talvik teistest arbujaist teravamat ajastu ühiskondlikele ebakohtadele. Talviku täpse lakonismi tihendatud värss oma pingestatud ja sisendusliku sõnajõuga, ta epigrammiliselt lööv mõttesähvak, riimileidlikkus, kõla- ning rütmivahendite rakendamise artistlikkus on teises värsikogus viidud täiuseni. Pärast ,,Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust. Käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939
Autori pärusmaaks jääb eriliselt, kordumatult laulev, riiminõtke ja puhas lüürika, luuletused, millel on muusika põues. Valitseb lihtsus ja enesestmõistetavus, just nagu polekski ühe elamuse või mõtte sõnastamiseks sadat võimalust(,,Otsida iseend", ,,Tali", ,,Magav maailm" jt.) Kujunduslikult on luuletuskogu maailmaklass. (Jürisson, 1970) 2.3.2 ,,Vee peal käia" (1977) 1977 aastal avaldatud kolmandas luuletuskogus ,,Vee peal käija" on eelmise kogu põhimotiivid, eriti muremõtted kodu ja inimkonna saatuse pärast laienenud ning võimendunud. Teiselt poolt on Niidu luulesse sugenenud ka mõningaid humoristlikke jooni. Lihtsate argiste elunähtuste varal teeb luuletaja tähelepanekuid nihetest, mis ohustavad inimlikkust. Samas rõhutatakse näiliselt väikeste, ent pidevalt edasiantavate sidemete erilist tähendust. Neid mõtteid väljendavad ilmekalt näiteks luuletused ,,Liikleja", ,,Koormuse
annaabi.ee 
