valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autor argisema stiili poole. Kogusid "Raamat ja kask" ning "Veni, vidi, vidiit..." iseloomustavad elumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude "Mullaketraja" ja "Tedremäng" peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt
lugemist. Põhimõtteliselt annab selle viite ka narratiivsele praktikale juba teose pealkiri. See on seotud ühe väga kanoonilise tekstiga araabia kirjandusest ,,1000 ja 1 öö lood". Kogu see lugude antoloogia töötab sellisel printsiibil, et üks lugu läheb teiseks looks üle. Niisiis lõppu teatud lugudega ei jõuta. Lugejale antakse ideaalne võimalus lood ise lõpetada. See on see, mis seda arusaamist kindlasti häirib. Siin on osutatud mingisugusele islami luuletraditsioonile samuti sufism. Siin on küsimus ka selles, et ärkveloleku ja unenäo piir võib olla äärmiselt ähmane. Nende kahe teadvusseisundi vahel ei pruugi olla väga suurt erinevust, aga ometigi kogeb inimene siis maailma teisiti. Igasugune tegelik loogika hajub ning aegruum moondub, liigub, areneb. See on üks selline mõtte kaudu loodav kaemuse situatsioon või väga intensiivse mõtmlemise tulemusel tekitatav vaimne ja psüühiline seisund.
pool, teine vabavärsiline, kusjuures see võib vahelduda. Aga pigem proosalähedane vabavärss. Tuletab "Saatja aadressi" juhtumit meelde. 1965 Jäljed allikal - kassetis ilmunud kogu. Tundub, et esimene raamat veel ei ava noort autorit. Ettevaatliku käega komponeeritud, et ei torkaks liiga silma. 1967 Tolmust ja värvidest - Teine kogu toob "täismängu". Sidalab mõlemat poolust. Pigem loitsiv-laululine pool domineeriv. Suures osas ka ikkagi senisele luuletraditsioonile lähedal ja selgemalt kui Rummo lumevalguse raamat. Tasakaalupunktina: klassika vs modernsus. Võrreldes Rummoga, on siin rohkem tasakaaluotsinguid, värsivormis tasakaalusaavutamist. Sisekaemust. Hämaram, asjad ei ole selged, kõik on kerges udus, samalaadne efekt, mis Masingu puhul rolli mängib. Luuletused on sellised, et 7
annaabi.ee 
