raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Gusatv Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903
Tal puudus täielikult hingemattev tuimus, mis paljudele nimekatele isikutele kaitsevööna külge kasvab. Ta võis olla võluvalt sõbralik, aga teinekord ka lõikavalt sarkastiline. Seejuures olid tema teravad ütlemised alati omal kohal. Saavutused G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitmekesistus. Ühelt poolt on näha värsi löövust, energilist paatost, teiselt poolt ilmneb skepsis, "maailmamure" ("Ma kõrbes rändasin"). Kontrastsed meeleolud said Suitsu
Mootse vanaisa Peeter Mootse (18501851) ja Eesti ärkamisaja tegelane, hilisem Helme kihelkonnekooli õpetaja Märt Jakobson (18511857). Viimane oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli tegelane, samuti omal ajal populaarse kooliõpiku autor. Gustav Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (18991901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris luules, proosas ja näite kirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitme kesistus. Kõige tugevamat mõju avaldas noorele Suitsule revolutsiooniline atmosfäär.Eriti südamelähedane oli talle revolutsioonilise tõusuga kaasnev võitlus rahvusliku rõhu
..lumepimedus -- Kersi Merilaas väitis, et ta lõpetas luuletamise selle pärast, et ta nägi, et keegi teeb seda temast paremini. Merilaas hakkab aga ka uuesti kirjutama, sest Rummo looming aja möödudes muutub. Kõige lähemalt võiks öelda, et selles teoses saavad kokku isiklik traagika kuid ka rahvusmüütide ülemus. Põimumine võiks seda teost ka iseloomustada. Ka esteetilises plaanis võime öelda, et jätkatakse rangeid luuletraditsioone, kuid mingi luuleuuenduslik moment on sisse tulnud ja ka sobib. See kudias rahvuslikud müüdid sinna sisse tulevad, saab selgelt eritstada Liivi mõju. Isiklik traagiline pool on selle raamatu taga samuti, see tagamaa on see, et Paul-Eerik Rummo ema hukkus autoõnnetuses. Üks esileküündivamaid tsükleid on „Läbi talve“ ning see on pühendatud emale. Tundetoon on muidugi ka muutunud, kui „Ankruhiivaja“ on rõõmus raamat, siis see
annaabi.ee 
