"Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik "Eesti mõtteloo" algataja ja toimetaja Viisistused "Maa tuleb täita lastega" http://www.youtube.com/watch
Blok. Blok kritiseeris anna teoseid palju, kuid Anna jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova luule sai kiiresti tuntuks ja seega sai luuletajanna kiiresti kuulsaks. Teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahtmatult lõi Anna ka uue moe , kus jäljendati tema riietumisstiili ja soenguid jne... Luulekogu ,,Anno Domini MCMXXI,, mis ilmus 1922 aastal lõpetas õnneliku ana nii Ahmatova luuleteel, kui ka tema elus. 1921 aastal suri tema iidol A.Blok samal aastal lasti maha N.Gumiljov. Ebaõnnestusid ka Anna teine kui ka kolmas abielu. Ahmatova suutis siiski peale raskeid aegu ära oodata, mil hakati taas avaldama tema luuletusi. 1958 aastal ilmus ,,Luuletused,, 1965 aastal jõudis trükki tema viimane kogu ,,Aja jooks,, ja juba 30-ndail alustatud poeem ,,Reekviem,, ilmus Venemaal alles 1987 aastal. Paljusid Anna luuletusi hoidsid tema sugulased peas mitte paberil, sest kardeti nn
agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik
aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986)
kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule."Runneli luules on tähtsal kohal armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ''Punaste õhtute purpur'' (1982), mis on Eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Hando on kirjutanud ka Võrukeelseid luuletusi. Võrukeelseid luuletusi on Runnel avaldanud kõigepealt lasteraamatus ,,Mere ääres, metsa taga", hiljem aeg-ajalt ka täiskasvanute luulekogudes. Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ, küll sa makat magusalõ, küll sa ikõt halusalõ, ku sa üles heränet är sa joht ikku ilmahki, naara iks egä asa pääle
ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks. See kogu, nagu samuti ,,Laulud eestiaegsetele meestele" ,on eestlaste vabadusrüseluse ja üldiselt raske aja üldistus. Seda luulet läbib pessimism, iroonia ja grotesk. Kirjanik tasakaalustab oma teoseid läbivate teemadega nagu armastus ja must-huumor. (Hennoste 1998: 327) Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine
Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000).
Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000).
1917. aasta revolutsioon pani paljud Ahmatova sõbrad ja mõttekaaslased raske valiku ette kas jääda kodumaale või minna ära, kuni veel saab. Ahmatova jaoks oli lahkumine Venemaalt välistatud, kuigi ta tundis Euroopat, oskas keeli, tal oli seal tuttavaid ja sõpru. Ahmatova ei kujutanud ette, et ta suudaks võõrsil, eemal lähedastest ja kannatavast Venemaast, olla luuletaja. Luulekogu "Anno Domini MCMXXI", mis ilmus 1922, lõpetas õnneliku aja nii Ahmatova luuleteel kui ka isiklikus elus.1921. aastal suri tema iidol A. Blok, samal aastal lasti maha Nikolai Gumiljov. 1925 tappis end S. Jessenin, 1930 V. Majakovski. Ebaõnnestusid nii Ahmatova teine kui ka kolmas abielu. 1937. aastal arreteeriti Ahmatova poeg Lev Gumiljov, kes jäi vangilaagrisse paljudeks aastateks, ja lähemaid sõpru Ossip Mandelstam. 1940 suri M. Bulgakov, järgmisel aastal tappis end M. Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti
sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Nendest räägivadki tema esimesed luulekogud ,,Maa lapsed"(1965) ja ,,Noored autorid"(1967). Dissonantsid realiteedi ja luuletaja eluvaadete vahel suurenevad kümnendi lõpul ning toovad uut tonaalsust ta loomingusse. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu ,,Kodu-käija"(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H.
1971. aastast 17 on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik
annaabi.ee 
