lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkona esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Pertersoni. Tänu armumisele noorde luuletajasse avastas naine endas teise ,,mina". Cara, kes polnud ennast ammu kellegi jaoks ehtinud, otsis välja parimad ja ilusaimad ehted ning kleidid. Kui võtta aluseks eelpool mainitud konflikt, siis võib-olla Kross tahtiski Cara ja Petersoni vahel toimuvaga näidata oma poolehoidu uuenduslikele ideedele. Noore inimese pealehakkamist ja isetegutsemist sümboliseerib teoses ka lõpustseen vaatamata surmavale vere köhimisele, otsustas Peterson siiski lahkuda Masingu kodukohast omal jalul.
lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkonna esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Petersoni. Tänu armumisele noorde luuletajasse avastas naine endas teise ,,mina". Cara, kes polnud ennast ammu kellegi jaoks ehtinud, otsis välja parimad ja ilusaimad ehted ning kleidid. Kui võtta aluseks eelpool mainitud konflikt, siis võib-olla Kross tahtiski Cara ja Petersoni vahel toimuvaga näidata oma poolehoidu uuenduslikele ideedele. Noore inimese pealehakkamist ja isetegutsemist sümboliseerib teoses ka lõpustseen vaatamata surmavale vere köhimisele, otsustas Peterson siiski lahkuda Masingu kodukohast omal jalul. Sõnum
liikumine. Sellepärast muudeti tema matusetalituse koht ja tema kirst viidi juba öösel Pihkva kubermangu. Viimased päevad tõid vene kirjandusse uue lauliku Lermontovi, kes kirjutas luuletuse ,,Poeedi surm". Puskini suhtumine Lenskisse oli irooniline. Puskinit ei mõistetud, teda laimati, ta tundis üksindust. Tekkis kahetsus, kuidas vene ühiskond ei saanud aru sellest, kes on Puskin. See näitab väga suurt muutust suhtumises kirjandusse ja luuletajasse/kirjanikku. 18. saj ei võetud kirjanikku üldse tõsiselt. Luuletaja tegi seda oma lõbuks. Lõpuks saadi aga aru, et see ei ole oma lõbuks. Luuletaja panustas tohutult rahvuskultuuri teda tuli väärtustada. See oli pööranguline sündmus vene kultuuris. Miks aga muutus Puskin nii tähtsaks? Rahvuspoeet on see, kes kirjutab oma rahva kohta seda, mis eristab seda rahvast teistest. Noor Puskin teadvustas endale, et peab olema üks selline kuju, kes vihastab enda loomingus seda rahva vaimu