juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo? Mis pealkirja see kandis? Esimese Koidula eluloo kirjutas 1915.a. soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri ,, Tähelend ,, 80-72p. - ,,5" 71-56p. - ,,4"
"Kalevipoeg"1839 esines Faehlmann ettekandega Kalevipojast ÕES-is.1853 "Alg-Kalevipoeg"12 lugu.1857-1861 ilmus Kalevipoeg teadusliku tööna.1862 ilmus rahvaväljaanne. Lydia Koidula(1843-1886)alustas juttude kirjutamist"Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena."Vainulilled"(1866)"Kodu","Sügismõtted","Kaugelt koju tulles"."Emajõe ööbik I"(1867)"Ja õues on kevade".Sellega sai Koidula tuntuks."Emajõe ööbik" II osa jäi avaldamata.1867 pakkus Jakobson preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused"Sind surmani"ning"Mu isamaa on minu arm"L.Koidula nime all oma "Kooli lugemise raamatu" I osas.Isamaaluule,"Miks sa nutad?"on kujutanud eesti rahva ajalugu:muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine."Jutt"igatsusluuletus."Enne surma- Eestimaale!".See on Koidula testament,mida kannab kõrgeim tunne-patriotism,Isamaa oli ta viimne mõte siit ilmast lahkudes..Koidula oli romantiline luuletaja,kelle vaim lendab kõrgustes ja
asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga · Uuendusi tõi ka lasteluulesse õpetusiva v moraal , mida avaldas laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu, puudub tüütu manitsus ,,Üks rohutirts läks kõndima". Wilhelm Grünthal-Ridala · Kodanikunimi Wilhelm Grünthal · Sündis 30.05.1885, Muhumaal · Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija · Luuletajanime vanemate sünnikoha järgi · Õpingud: Hellamaa kihelkonnakool · 1895-1905 Kuressaare gümnaasium · 1905-1911 Helsingi ülikool (soome keel ja kirjandus) · Oli Noor-Eesti liige (sõprus Aavikuga) · 1905 vangistati kahel korral · Toompea vanglas tutvus Tuglasega · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus Ida Hokkaneniga · 1923 Helsingi ülik e.k ja kirjandus lektor · Käis tihti Saaremaal ja Muhus
Range vormi puudumine riimikäsitluses. Meeleolu loovad kordused. Ta paistis silma ka ballaadiuuendajana. Dramaatiline sisu asendus lüürika ja filosoofiaga. Enno on tuntud ka lasteluule uuendajana, luuletustes oli õpetusiva, mis avaldus laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu. ,,Üks rohutirts läks kõndima". Villem Grünthal-Ridala 1885-1942 Kodanikunimi Wilhelm Grünthal. Sündinud 30.05 Muhumaal. Oli luuletaja, tõlkija, keele-ja folklooriuurija. Luuletajanime võttis vanemate sünnikoha järgi. Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, Kuressaare gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Oskas soome, itaalia, kreeka, ungari jne keeli. Teda inspireeris itaalia kirjandus. Ta oli Noor-Eesti liige, Aavik oli ta koolivend ja suur sõber. 1905 a vangistati ta kahel korral. Toompea vanglas tutvus ta Tuglasega. 1910-1919 oli Tartus emakeeleõpetaja. 1922 abiellus Ida Hokkaneniga
1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes
annaabi.ee 
