Mu valude isamaa! Ja sinu häda on minu häda, Ja sinu õnn on minu õnn ka, Ja sinu vaesus ja rikkus Ja sinu eluea pikkus On minugi, isamaa. Ta tundis küll valu ja kannatust, kuid siiski armastas ta oma kodumaad ning pani selle järgnevatesse luuleridadesse: Mitte igaühele õnneks ei antud Selgesti näha, Mitte kõigile õnneks ei antud selgesti kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga.
arendada oma mõtlemis- ning analüüsivõimet. Hiljuti vaatasin filmi, kus pärast valusat lahkuminekut kirjutas noor mees raamatu, mille peategelaseks oli tema endine naine, kelle silme läbi kogu sündmustiku kirjeldamine toimus. Naise mõtted ja tunded olid kujutatud külmade ning ükskõiksetena- mõistagi tegi selle raamatu avaldamine naisele suurt südamevalu. Tean ka üksikuks jäänud inimesi , kes on valanud oma nägemuse lahkunud inimese tunnetest luuleridadesse, eesmärgiga oma kibedust välja elada ja lahkujale valu põhjustada. Taolise "kirjandusliku võtte" puhul on kõige hirmsam, et kergem ei hakka tegelikult ju kellelgi. Veel vähem toob see kedagi tagasi. Kui teise inimeste tundeid saaks omal kombel "ümber" kirjutada, siis kirjutaksid paljud sarnaselt : "Kirjutaksin su tõtlikku sammu tagasihoitud kahetsuse ja süü; kirjutaksin su komistama tänava äärekivil; kokkupõrkes möödujaga laseksin sul reeta kaotatud enesekontrolli. Omaenda
On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Valisin just tema oma referaadi teemaks, sest olen kuulnud tema põnevast elust erinevates maailma linnades, aga temast ei oska ma midagi rääkida. Ta on samuti sündinud Viljandimaal nagu mina ja suur looduse sõber. Loodse sõprus väljendub ka tema sügavasisulistes luuletustes. 3 Elukäik Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas.
Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Käin ka ise tihti looduses ja eriliselt meeldib mulle just metsas käia ning vahel ongi tunne justkui oleksin ise Luige lüürikasse sisse 3 kirjutatud ja mets koosnebki tema lüürika helgusest ja salajastest varjudest. Küsimusele: ,,Mis vormis teist niisuguse inimese, nagu olete täna?"vastas poetess : ,,Väga tähtis oli Ridala luuletus "Talvine õhtu". See oli kooskõlas ümbrusega, mis oli parajasti akna taga
annaabi.ee 
