kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega. Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus ,,Sisendus", kus esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli d-ga Luuletuse analüüs ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb tuuleveskitega. Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam
Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem
" Isikustamist kasutab autor põhjusel, et ülistada armastust ning esile tuua armastuse kõikvõimsus ning jõud, et näidata, et armastus on nii tugev, et suudab üle või läbi ükskõik mille minna. Samuti näeb lugeja esimeses salmis kolmandas reas ka algriimi sõnades ,,otsatu" ja ,,ookeani", mis toonitab, et armastuse jõud ei ole piiritletud ning see on otsatu. Esimene ja teine salm on oma ülesehituselt väga sarnased, olles mõlemad katräänid ning taotluslikult korduvad ka mõlema luulerea viimased värsid, ,,pilgutamata" ja ,,võpatamata". Kolmas stroof on esimesest ja teisest teistsugune, sest koosneb vaid ühest lausest ,,Armastus võidab kõik". Too luuletuse üheksas rida just kui võtab kokku esimese ja teise salmi ühe tabava lausega. Kareva kasutab epifoori sõna ,,kõik" puhul üheksandast kuni kaheteistkümnenda reani. Tegusõnad, mis nendes ridades kasutatud on ,,võidab", ,,mõistab", ,,usub" ja ,,andestab" mis on
kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas
annaabi.ee 
