Itaalias huvitub ja uurib antiiki (autorid, kunst, ajaloolised paigad). Tema jaoks väga rikastav reis. Pöördub hiljem Weimarisse tagasi ja tegeleb seal 30a õukonnateatriga. Itaalias kirjutab teose ,,Iphigeneia Taurises", inspireeritud antiikaegsest ,,Iliasest". Goethe tutvub ühe noore neiu Christiane Vulpius, kellest sai tema laste ema. Naine oli vaest päritolu, kuid Goethe ei häbenenud seda. Siis algab tema luuleperiood: ,,Rooma eleegiad". ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" on tema romaani esimene osa (1790. II pool). Teine osa ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" ilmub 20a hiljem. Ta leiab sarnasusi ida ja lääne vahel. Toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimesele, mitte ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik
põhi kui metaforiseerida kirjandusteaduslikud mõisted ,,lüürika", ,,dramaatika" ja ,,eepika" nende hierarhias. Püüdes ennekõike voolu tabada, on raske iga piiska eraldi võtta, kuid kui mõnda neist siiski üksikult vaadelda, siis kõnekäänu järgi ,,nagu kaks tilka vett". Sest iga piisk sellest veest peegeldab teist, kolmandat ja kõiki kokku. Keele ilmekas voolujoon võimaldab Kangro luulet pisut teisiti periodiseerida kui tavaks. Nimelt keele mõttes on Kangro esimene luuleperiood võrukeelne, on seda õieti ilma tekstidetagi, puhta lapsepõlve keelemuusika. Ometi toimus autori keelevahetus üsna varakult. Miks see nii oli vastas Bernard Kangro järgnevalt: ,,Jah, olen kirjutanud ka oma emakeeles, see on lõuna-eesti (Urvaste) murdes. Kõige esimesed tekstid kirjutasin ikkagi kirjakeeles. Olin aga ja olen ka praegugi kakskeelne. [ - - - ] Olen kogu aja teadlikult lõuna-eesti murrete abil 9
luule juures kaasa. Jüri Üdi (1960-1970ndateni). Seejärel valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi"(1978) - suurem osa on Jüri Üdi luulet ja lõpus Juhan Viidingu luule. Nime vahetus on ka perioodi vahetus: sisu muutus. Üdi ja Viidingu suhe on värvikas, Üdi on avaram. Juhan Viiding kõiki Jüri Üdi luuletusi poleks kirjutanud. Pöördeline tähendus, järsk etteennustamata muutus 20. sajndi II poolel Eesti luuleloos. Jüri Üdi luuleperiood algas 1968.a. ,,Realistliku ingli laul" (1968) kirjutatud väga mässulises võtmes, ähvardav meelsus. Jüri Üdi luules on miljon lahendust. Kui ta oli kõik selle kirja pannud, siis see muutus paratamatuseks. Väga eredaks kaasaegse luule autoriks sai 1970ndatel. ,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib.
annaabi.ee 
