sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17. Nimeta kaks Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelist teost. 18. Millistele alustekstidele toetus Kreutzwald ,,Kalevipoega" kirjutades? 19. Millistest osadest koosneb eepos ,,Kalevipoeg"? 20. Milles seisneb ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus? 21. Miks on Kreutzwaldi eepost ,,Kalevipoeg" kritiseeritud? 22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1. Kreutzwald on kirjaniku sünnikoha Ristimetsa saksakeelne tõlkekuju. Perekond loobus endisest nimest Reinholdson 1815.aastal, kui kirjaniku isa sai mõisnikult vabakirja. 2. Kooli lõpetamise takistuseks sai vanemate kehv majanduslik olukord. 3
peegeldanud adekvaatselt eesti keele fonoloogilises süsteemis esinevaid nähtusi. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa F.R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi küll ei pooldanud, hakkas seda hiljem hoopis kaitsma ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses kirjaviis võidule alles pärast Ahrensi surma, kui vast asutatud Eesti Kirjameeste Selts seda oma väljaannetes kasutama otsustas hakata. 15. Tuntuimad luuletajad: Juhan Liiv - luuleparemik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunneterohke isamaa- ja loodusluule. Jutustus ,,Vari", luuletused: ,,Emale", ,,Lilleleid" Anna Haava kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika, 9 luulekogu, nt ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Põhjamaa lapsed". Luuletus: ,,Ei saa mitte vaikki olla" Karl Eduard Sööt romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitlusega. Luulekogud: ,,Saatus", ,,Kodu", luuletus: ,,Kuidas ma luuletan" 16
Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (muinasjutu kogum = nagu Grimmide muinasjutud). Jätkas rahvuseepost “Kalevipoeg”, võttes eeskuju rahvaluule vanast keelepruugist. Kreutzwald kui luuletaja tugines Saksa luuletajatele. Luuleparemik ilmus kogus “Viru lauliku laulud”. Kreutzwald = Viru laulik. “Kilplased”. Eelkõige tunnustus tänu “Kalevipojale” ja “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” ning ilukirj. loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja. Soomes “Kalevala”, pärast seda koguti Kalevipoja jaoks ainestikku, kuid alles 3 a hiljem esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipojast
annaabi.ee 
