Kodutöö Betti Alver ja Jüri Kolk on erinevatest aegadest ja taustsüsteemidest pärit eesti kultuuritegelased, kellel on ka ühendavaid faktoreid. Betti Alver sündis aastal 1906 ning suri aastal 1989 ja tegeles peamiselt luulekunstiga, samas kui Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletajaks olemise ka kirjanik, tõlkija ja publitsist. Neid mõlemaid ühendab tegutsemine Tartus ning ka see, et Jüri Kolk oli oma esikkoguga ,,Barbar Conan peeglitagusel maal’’ Betti Alveri debüüdipreemia nominent. Lisaks on ka nende loomestiilis mitmeid märgatavaid erinevusi, mida saab võrrelda nt Betti Alveri luuletuse ,,Ei vaibu’’ ja Jüri Kolgi luuletuse ,,Veel kord luule’’ põhjal
erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid. Vanaaja muusikas võime näha mitmeid sarnaseid üldisi jooni: Väga iseloomulik oli, et muusikat peeti jumalate keeleks. Muusika ja paljud pillid, eelkõige need, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühaks. Seetõttu koheldi ka muusikuid suure austusega. Sageli jäeti alistatud rahva hulgast ellu just muusikud, kes võeti oma õukonda teenima. Muusika oli tihedalt seotud luulekunstiga, tähtis oli, millest ja millal lauldi. Kunstiliigid ei olnud veel iseseisvunud Muusika juurde kuulusid peale luulekunsti ka tants. Seetõttu kasvasid meloodiad välja luule- ja tantsurütmidest. Vanaaja muusika oli ühehäälne rajanedes peamiselt 5 heli real (pentatoonika). Keerulisi ja ulatuslikke meloodiaid ilmselt ei loodud, kuid muusika ei olnud kindlasti mitte primitiivne. Paljudel rahvastel oli kujunenud ka muusikateooria, mis nägi helide seost universumi korralduse
või ei ole, või väljendatakse midagi üldist.Neljandaks on sõnastus, mis on mõtete väljendamine sõnde abil, millel on ühesugune tähtsus nii värsimõõdulises kui ka tavalises 19 kõnes.Meloodialooming on kõige enam maitsvust pakkuv osa, välisilme on küll meeliköitev, kuid munstiväliseim ja kõige vähem seotud luulekunstiga, sest tragöödial on oma mõju ka etenduseta ja näitlejateta. 7. Tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sel on algus keskkoht ja lõpp. Lihtsalt määratledes võib öelda, et piisav suuruse määr on see, kus tõenäosusele või paratamatusele vastavalt järjestikku tekkivate sündmuset jooksul toimub muutus kas õnnetuselt õnnele või õnnelt õnnetusele. 8. Nii nagu teistes jäljendavates kunstides on ühtne jäljenuds ühe asja jäljendus, nii peab ka
annaabi.ee 
