Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel) Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm" www.miksike.ee www.kreutzwald.kirmus.ee
Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks
3 lavastada ning esitada muuhulgas 1941. aasta lõpul Moskvasse kavandatud eesti kunsti dekaadil. Heliloojat sunniti aga ooperit vastavalt nõukogude võimu maitsele ,,parandama". Muserdatud helilooja hävitas lõpuks partituuri ning säilinud materjalid ei ole enam esituskõlbulikud. Oja loomingu kaalukaima osa moodustavad soololaulud. Enamik neist on kirjutatud 1930. aastatel. Tema laulud on sageli äärmuseni dramaatilised, valulikud. Mart Saare kõrval on just tema suutnud Juhan Liivi luulekujundeid kõige veenvamalt muusikasse valada. Tema üks tuntumaid laule on Anna Haava tekstile kirjutatud ,,Põhjamaa lapsed". Lisaks on ta kirjutanud mitmeid sümfoonilisi teoseid: ,,Ilupoeem", ,,Ajatriloogia", ,,Humoresk", ,,Sümfooniline fantaasia", sümfooniline süit ,,Aeliita", ,,Mere laul". ,,Ilupoeem", mis on helilooja esimene orkestriteos ja kirjutatud alles õpingute ajal (1930), näitab heliloojat siiski juba arvestatava meistrina
harjumus maa peal roomata ning lennatakse kõrgustesse, vabanetakse teadvuse kontrollist.Selle voolu tähtsaim teoreetik kirjanduses, prantsuse luuletaja ja kriitik André Breton. Sürrealistid leiutasid mõistuse kontrolli välistamiseks oma meetodi-automaatkirjutamise, mida võimaldavad teadvuse hämarseisundid. Imazism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imazism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud. Modernistlike voolude hulgast peetakse kõige varasemaks futurismi. Sinna alla kuuluvad Futurism,kubism,Dadaism,sürrealism ja imazism.Modernistlik süvapsühholoogiline romaan-Püüdsid uurida iseennast ja oma hinge. Uuritakse inimese teadmisi ja tundmusi.Ei täpsustata sündmuste paika ega aega. Jaguneb kaheksaks erinevaks
78 ja 1782 85), mis sai varsti ka soome keelse järglase, Anders Lizeliuse ajalehe ,,Suomenkieliset Tieto Sanomat." Porthan pani aluse nii rahvaluule, soome keele kui ka ajaloo uurimisele. Teostest ilukirjanduse seiskohalt tähtsaim on mitmeosalise väitekirjana ilmunud ,,De poesi Fennica" (Soome luulest, 1766 78), kus tõstetakse esile soome luulet, esitatakse rahvaluule värsimõõdu pädev analüüs ja vaadeldakse selle keelelist külge ning luulekujundeid. Porthan avaldas ka 56-osalise väitekirjana Juusteni piiskopikroonika, millest sai Soome esimene teaduslik ajalugu. Porthani võib pidada eelromantikuks, kes rajas oma tööga aluse algava 19. sajandi kultuurielule Soomes. 18. sajandi lõpupoole luuletajad => Sajandi alguspoolest tuleks lisaks Calamniusele nimetada ka Henrik Liliust (1683 1745), kelle loomingust on jäänud püsima kalevalamõõduline ,,Hällilaul". Sajandi lõpupoolel tegutses esimene soomekeelne luuletajate
annaabi.ee 
