kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka
ajandi alguses. Temale järgnes rahvusromantilise luule õitseaeg, ning selle tuntuimaks esindajaks on Lydia Koidula. Rahvusromantismiaegne luule on eestlastele väga südamelähedane, sest seda iseloomustab rahva ajaloost ja mütoloogiast võetud eeskuju. Mitmekesisus eesti luules kasvas aga märgatavalt 20. sajandi algul, kui Eestisse saabusid Lääne-Euroopa uudsed kirjandusvoolud. Just 1900.-1910. aastatel avaldasid oma esimesed teosed mitmed eesti luuleklassikud nagu Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Oluliselt paistsid silma 1930-ndate aastate luules arbujate rühmitus, kelle liikmeiks olid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teine Maailmasõda jaotas Eesti kirjanikud pagulaskirjanikeks ja rahvuskirjanikeks, kuid kummastki ei võinud keegi luuleoskustega silma paista allasurutuse olukorra tõttu.
loodusteadused. Hiljem hakkas talle eriliselt meeldima E. Haeckeli naturalistlik teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus"), see pani ta mõtlema. Ka luges ta Charles Darwini evolutsiooniteooriaid. Huvi looduse vastu mõjutas Talviku kirjanduslikku maitset: ta eelistas lugeda naturalistlikke ja realistlikke teoseid. Talle meeldisid sellised suured kirjanikud nagu L. Tolstoi, È. Zola, H. Ibsen, E. Vilde ja luuleklassikud Dante, Goethe, Puskin, Heine ja Baudelaire. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks Schopenhaueri filosoofilist teost, mille lugemine suurendas Heiti Talviku huvi filosoofia vastu. Ta hakkas hiljem lugema ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Tema mitmekülgne lugemus kajastus suuresti tema loomingus [9]. Suurem huvi luuletamise vastu ärkas Talvikus keskkooli vanemates klassides. Tema käsikirju on säilinud alates 1923.st aastast. Sama aasta lõpus lahkus ta H