· Võõrkeelteoskus: vene, inglise, soome ja saksa · Autasud: * Rootsi Kuningriigi Põhjatähe ordeni I klassi komandörimärk 2007 * Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 * Riigivapi IV klassi teenetemärk 2001 · Tunnustused: * 1966: Juhan Liivi luuleauhind * 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia * 2007: Põhjatähe orden (Rootsi)' Luule: · Rummo alustas luulekatseid koolipõlves, avaldas esimesed värsid 1957. Rummo varane luule on nooruslik ja optimistlik. Nooruslikkuse rõhutamisena võib võtta sedagi, et Rummo kirjutab luuletajatee algul korduvalt just igasugustest algustest. o 1962. a debüütvihik "Ankruhiivaja" - Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus. o 1964. a. "Tule ikka mu rõõmude juurde". Hakkab arenema rahvuslik hoiak, samal
Jõgeval. 1948. aasatal kirjutatud eluloovisandis on Betti Alver meenutanud, et selle maja elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917. aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Berri Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata koduigatsusest lõpetas Betti Alver gümnaasiumi 1924. aastal. 10.09.1924 immatrikuleeriti Betti Alver Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. Õpingutele, eriti eksami sooritamisele, pole ta aga nimetamisväärselt keskendunud. Ainsana on ta mais 1925 edukalt sooritanud ladina
vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega ja saadeti Siberisse, kust naasis loata 1958. Elas Tartus boheemlaseelu, luges Werneri kohvikus luuletusi, sest avaldada ei saanud (tal olevat kombeks olnud ka tüli norida), kirjutas ja tõlkis. Suri 43- aastaselt vähki. Loomingust Alustas luulekatseid gümnaasiumipõlves arbujate ja Underi loomingust inspireerituna. Teda on mõjutanud ka 1920. aastate vene luule (tõlkis Sergei Jessenini luulet). Eluajal õnnestus Alliksaarel avaldada vaid üksikuid luuletusi, kavandatud esikkogu "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" pääses trükki 1976. aasta väljaandes "Luule". Luule jaguneb kaheks: vabavärsiline ja klassikaline, arbujalik.