Kivisildnik on samuti unistanud tehnoloogilise kirjutamise printsiibist, kirjutamise masinast. See on seotud ka pop-kunsti ja Andy Warholiga. Viimasele kuulub lause, et ta oleks pigem koopiamasin kui kunstnik. Kunsti tootmise idee on Kivisildniku puhul oluline. Vastandina sotsart'ile on ka kapart, mis lõppkokkuvõttes on kapitalistliku ühiskonna suhtes irooniline. Kivisildnik mängib väga osavalt tarbimisühiskonna märkidega. Ka tema andis välja luulekasseti, aga see oli parodiseeriv. Kassetis oli küll neli raamatut, aga kõigis neis oli tegelikult üks tekst, mis kandis erinevaid pealkirju ja mille ,,autorid" erinesid. Sellega oli tegu kirjanduse tollal väga olulise formaadi dekonstruktsiooniga. Kivisildniku jaoks on oluline kirjutamise tehnoloogia. Selle sama kasseti tekst põhineb Marie Underi tekstil, millele ta on omalt poolt midagi lisanud. Läbi terve kogu kasutab ta samu sõnu, millele lisab keelelisi vormeleid või kliseesid
miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat. Tema luule: maailm on keel, mis kõneleb kogu aeg, aga samas on küsimus, kus on subjekt, kes seda kõnet konkreetselt edastab. Ja Erkki Luuk absurdse teksti autor. Pikemad tsüklid, mille terviku sees hakkab tekst tööle. ,,Valitud luuletused" (2006) luulekasseti moodi. Kutsus kokku rühmituse ,,eksp", mis viitab eksperimentaalsusele. Luuki korraldatud raamatuesitlus Annelinnas ühes trepikojas, hiljem tuli välja, et seda raamatut pole olemas. Esitati ei midagi. Kummalised näited veel nendest, kes teevad sooloprojekte: Grix (Grigori Lotman) ,,Lullag" (2010) Imelik pealkiri, mis tähendab, et aeg-ajalt kasutab oma keelt (tema väite kohaselt Tartu keel). Üles noppinud Lõuna-Eesti vormitunnuseid ja ise kokku pannud mingi Lõuna- Eesti keele.
See oleks pidev teisititegemine, järjekordne eneseeituste ahel. Kui mõelda luulele ja kus revolutsiooniline tuumik on, siis see moodustub enam-vähem Krullist ja (:)Kivisildnikust, tajutakse, et see on teistmoodi kirjandus. (:)Kivisildnik (Sven Kivisildnik s 1964). Krulli lõbusam versioon? Mingis osas sarnasus või geniaalsus silma, 90ndate alguses. Hakkab tegutsema Tartus, Hirohalli rühmas. Aastal 90 annab välja esikraamatu 1989 (1990) Märg Viktor - luulekasseti paroodia, mitmes keeles. Kontseptuaalsusel on selge ja samas kummaline loogika: võtab Marie Underi luuletsükli ja hakkab seda ümber kirjutama, saab Märja Viktori. Tuntakse provokaatorina tundma, sihilikult provokatsiooniline pool olemas. Aga kui vaadata eriti 90ndate põhituuma loomingus, siis on massiivseid tekstikorpusi, mis nagu tüüpiliselt metoodilise luuletegevuse tulemus. 1996 (1990) Eesti Nõukogude Kirjanike Liit . 1981
annaabi.ee 
