sidemed) pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud. Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja). Kuidas diagnoositakse ERS vigastus? Oluline vigastuse äratundmisel on: - hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese ,,välja käimine") - ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga Röntgenülesvõttel võib hinnata sideme vigastust koos luukilluga MRT (magnetresonants tomogramm) on vajalik juhtudel, kui vigastuse ulatust ei õnnestu arstil muul moel täpsemalt hinnata. Mis juhul peab ERS vigastust opereerima? Igat ERS vigastust opereerima ei pea! Opereerimiseks põhjuse määramisel jaotatakse vigastatud vastavalt vigastatu aktiivsusele kolme gruppi: tipptasemel kontaktspordiala sportlased, kelle sportlikut aktiivsust antud vigastus suure tõenäosusega segab: opereeritakse vigastuse varajases perioodis
hiljem teipimine. Sagedasemad rebendid: reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused. Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd. d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum. Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu-kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu- abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne
Kui sportlasel kohe pärast vigastust turset ei teki, on suure tõenäosusega tegemist 1. astme vigastusega. Kui tekib turse, on taastumisaeg oluliselt pikem. Hüppeliigese sisemisel poolel paikneva deltasideme vigastust esineb küllalt harva, need moodustavad umbes 10% kõigist hüppeliigese sidemete vigastustest. Tavaliselt on rebend osaline, kuid deltaside võib koos luukilluga ka kinnitusko- hast lahti tulla. Põhjuseks on jalapöia keeramine väljapoole, mis võib esineda maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda. Peamised tunnused on valu, turse ja kangustunne hüppeliigese piirkonnas seespool. Iga hüppeliigese sidemete vigastus ei vaja röntgenuuringut. Röntgenuuring on enamasti vajalik, kui esineb üks alljärgnevatest:
annaabi.ee 
