kestab kuni ühe kuu. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes neid ka teistest täiesti eraldatud umbveekogudesse kannavad ja sellisesel kombel ahvena elupaika laiendavad. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 4-21 päevaga Kala toit Noored toituvad loomsest hõljumist -zooplanktonist, võivad süüa teiste Kalade ning liigikaaslaste vasteid. Täiskasvanud jahivadkiiska ja särge ; Suurjärvedes tinti; rannikumeres Ogalikku, luukaritsat ja räimemaine Üksikud ja vanemad isendid püüvad saakkalu sagedamini varitsedes, nooremad jälitavad liikuvaid kalu. Info allikas et.wikipedia.org Google Annaabi Suur tänu tähelepanu eest!
Võhandu keskjooksul 0,4-5,2 m ja alamjooksul 1,5-5,2 m. Võhandu jõgi 4 Loomastik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit leiti 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Parassooja veega Ritsike lõigus Jõksi järvest 1 km alamal oli kalastik üsna mitmekesine (7 liiki) ja kalu rohkesti, neist osa ilmselt pärit järvest. Enam leidus särge ja 1989. a. ka viidikat, keskmisel hulgal ahvenat. Kalarohkes Kärgula lõigus elunes arvukalt jõeforelli, lepamaimu, trullingut, võldast ja vähesel hulgal ahvenat ning luukaritsat. Kiire voolu ja külma veega Vihtla lõigus oli Pühajõgi tüüpiline forellijõgi, koosseisult aga
tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Kõige rohkem on aga särge (vt pilt 2) ja viidikat, Pilt 2, Särg keskmiselt leidub avhenat. Kuna jõe org on kitsas ja kõrge, siis on jõe lõigus Leevist Reoni jõe kallastel rohkelt liivakivipaljandeid, mida kohalikud elanikud kutsuvad müürideks. Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid. Paljudest allikatest
mai Roosärg 23. mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata. Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 19591960
2 VI 19 6 VI 19 6 VI 19 2 VI 19 2 VI 20 2 VI 20 6 V 20 2 V 20 6 V 21 6 V 2 luukaritsat L=4,5; 3,5 26 2 I Mysidae 13 2 I Mysidae 14 2 I 15 2 I 16 6 I 16 2 I Corophium 16 2 I 16 2 I 16 2 I 16
annaabi.ee 
