loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid
üle 100 erineva tööriista. Tähtsuse omandas kalapüük. Põhjapõtrade küttimine tingis liikuva eluviisi säilinud kultuurkihid on õhemad. Paleoliitiline kunst jõudis tipptasemele. Kunstis tulevad koopareljeefid ja joonised, selliseid maalingutega koopaid on tänaseks avastatud üle 200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast. Tuntuim Altamira Hispaanias. Ka miniatuurkunst loomakujutised luuesemetel. Peale maalingute esineb koopaseintel ka sissekriimustatud joonistusi, nende värvimiseks on kasutatud musta, punast ja punakaspruuni tooni. Vastavad värvid ja toonivarjundid saadi ookri, tahma ja kriidi segamisel. Tegu võis olla jahimaagia või totemismiga, kuid tõlgendusi on mitmeid teisigi. Paleoliitikumi lõpus oli Põhja-Saksamaal ja Hollandis Hamburgi kultuur, mis kuulus sealsete alade vanimatele asukatele. Kultuur sai alguse
Ühest Dolni Vestonice majast leiti põletusahju jäänused vanim kogu maailmas. Hoone paiknes teistest samaaegsetest majadest eraldi ja oli osaliselt mäkke kaevatud. See oli esimene koht maailmas, kus tunti keraamikat, mitte küll savinõudena, vaid kujukestena. Põletusahju uuriti 1951. a. Selgus, et maja põrandal oli palju põletatud savist kujukesi erinevate loomade pead (nt lõvi, karu, rebane); katkised inimesekujukesed, sh veenused. Rohkesti kaunistusi luuesemetel, sh tööriistadel. Peamiselt geomeetriline ornament (kuuseoksamotiiv, meander), ka loomad. Mõnikord on geomeetrilisi ornamente peetud omaaegseteks kalendriteks. Luuesemeid värviti sageli ookriga. 35 Religioon Esimesed tunnused religioonist neandertallaste juurest matsid oma surnuid, panid neile kaasa asju, mida tõenäoliselt arvati teispoolsuses vaja minevat. Võimalik, et