Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal. Pungadega oksad saetakse ära ja seotakse kimpudeks (luudadeks) ning kuivatatakse õhu käes või kuivatis temperatuuril 25-3 0°C. Kuivanud okstelt kolgitakse või roobitsetakse pungad maha. Kuivanud pungad peavad olema tumepruuni värvusega, läikiva pinna, meeldiva lõhnaja mõrkja maitsega. Noori lehti korjatakse kevadel (mais-juunis) kuiva ilmaga. Kuivatatakse varjualuses tavalisel viisil. Pungi ja lehti säilitatakse riide- või paberkottides 2 aastat. Kasemahla kogutakse varakevadel enne lehtede puhkemist. Pungapreparaadid on
metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L
Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast
annaabi.ee 
