O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist
raske märgata. Maailmas on lugematu arv raamatuid, mille tegevus toimub Roomas või Itaalias. Ja ometi on iga raamat üks ja ainus, nii nagu see, kes ta kirjutas, on üks ja ainus terves maailmas. Nii palju, kui on kirjanikke, on ka elukogemusi. -- Ütlete nähtud inimeste käitumise põhjal, et Itaalia on tüdrukute riik. Milline kujund sobiks Eestile? Vimmakas vanamees? -- Vastuseks tsiteeriksin lõiku ,,Varjuteatrist": ,,Kuna Martin Luther, ,,vana Luterus", tõmbas põhja pool Alpe imedele ükskord kriipsu peale, siis läheb see kriips siiamaani läbi elu ja olu, mõtte ja meele. Ja imet seal juba sündida ei lasta. Ime on põhjamaal kohatu nagu ilugi. Asjadel ja inimestel on põhja pool Alpe kindel otstarve, kaal, maht ja hind. Kui on teada, palju laps kaalub või mis kannikesekimp maksab, on see omamoodi kaitse imede vastu. Nende lihtsate küsimuste ja argiste vastustega vaigistatakse hirmu mõõtmatuse ees. Maa ja taeva mõistatuste ees."
Muidugi ei käinud ainult eestlased, vaid ka muulased, needki sagedasti härra Mauruse provotseerituna, sest ta ütles: ,,Las lähvad ka nemad ja näevad, mis mehed meie oleme, las näevad ja räägivad, sest meie mehe nimi peab olema kõigi suus. Las teavad, et sakslased on meid söötnud seitsesada aastat aganatega, aga ometi ei või nende mehed seista meie mehe ees. Mis on, kui me teist seitsesada aastat sööksime jumalavilja? Kas meil ei või siis olla oma Luterus, Goethe või Schiller? Kui loomatoit on annud meile kõige suurema rammu -- loomatoit annab ikka suurema rammu kui inimesetoit, sest ükski mees ei saa härja vastu, kes sööb kõlkaid, heinu ja aganaid -- jah, kui me aganatega saime suure rammu, siis leivaga saame suure vaimu. Ja nagu käib kõigist üle eesti ramm, nõnda peab ka kõigist üle käima eesti vaim, kui oleme seitsesada aastat söönud jumalavilja."