Vana hea Rootsiaeg müüt või tegelikkus? Müüt pärisorjus (teotöö, sunnismaisus), rahvaarvu langus (vilja väljavedu nälja ajal), tsunftide sulgemine eestlaste ees, luterlus ainuvalitsev (nõiaprotsessid). Tegelikkus haridus ja kirjasõna (rajati talurahva koole, anti välja eestikeelset kirjandust-grammatika arendamine, ülikool), reduktsioon -> riigitalupoegade olukord paranes-vakuraamat-kaebeõigus, (luterlus jumalateenistused eesti keeles (tingitud pigem luteriusust kui rootsiajast)). Põhjasõda 1700-1721 1699.a moodustasid kolm riiki Rootsi-vastase liidu, selle eesmärk oli saada tagasi maad, mida Rootsi on oma naabritelt röövinud (iseasi kas röövis, lihtsalt tahtsid tagasi saada). Taanit juhtis kuningas Frederik IV, 17.saj keskel toimunud Taani-Rootsi sõja tulemusena oli Rootsi saanud Skandinaavia poolsaare lõunaosa, Taani eesmärk oli need alad kätte saada. Poola
Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 1900 VALITSEMINE: venestamine MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee; linnastumine
saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud usulahke. Impeerium proovis sellega oma äärealasid venestada (õigeusu positsioon tugevnes), kuid ei saanud valitsevaks. 19. sajandil koges tõusulainet vennasteliikumine, kuna nad ei teinud palvemajades vahet seisusel ja rahvusel. 10. Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal. Rootsi ajal Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusust piibli lugemine. Probleem oli, et sobilikke koolmeistreid ei olnud. Fischer andis mõtte rajada Tartu lähedale õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forseilius. Ta käis kahe parima õpilasega 1686 Stockholmis, kelle teadmistega kungias rahule jäi. 1687. võttis Liivimaa maapäev vastu nõue igasse kihelkonda talurahvakool.. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti koolidega kaetud ja lugemisoskuse tõus märgatav. Tartu Ülikool asutati, et kindlustada valdusi Liivimaal
annaabi.ee 
