ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
Vikaar kiriku6petaja. Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jürioo ylest6usu ajal. Bartholom2us Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jyrioo ylest6usust. Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal. Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis.. Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane. J. Lauge - Niguliste kiriku 6petaja, kes oli yks peamisi usu- uuenduse kandjaid. M. Hoffmann - Saksamaalt p2rit kasuksepp, kelle juhtimisel l2ks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes 6ppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse
kutsuti Västerasis kokku Riigipäev. Otsustati anda piiskoppide lossid kuningale. Tähtis muudatud oli ka munkadele pandud kerjamiskeeld. Usupuhastus toimus 1536. Reformatsiooni tulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja tööd väärtustava vaimulaadi kujunemine. 16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada (vastureformatsioon), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes kodusõda nimega Krahvisõda. Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja. 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille kohaselt kõik võim oli kuninga käes ja kiriku maad riigi omad. See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda
annaabi.ee 
