Seitsmes Lugu (Tagasisõit.Varjude laul.Vendade reisilood.Isa haual) Päike paistis läbi puude latvade,hommik oli juba tulemas .Varjud hakkasid kaduma üle muru rahulikus metsas.Kuuse otsas laulis üksik laululind lõpetades öö enda lauluga. Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis Kalevipoeg randa kus leidis Tuuslar-taadi paadi.Surmas ta sortsilase ning võttis paadi omaks,võttis aerud kätte ja hakkas sõudma kodumaale.Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks
Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink. Vahepalana lõbustas ta koos Feliks Kargiga rahvast. Esinesid ka meie oma valla taidlejad. Sel korral tegid kena etteaste Vatla tantsijad. Kirikus astus üles Heli Vahing. Lastega lustisid ja korraldasid võistlusmänge MTÜ Lõpe Noored. Ants Välimäe Eesti Piimandusmuuseumist tutvustas laadalistele võitegu ja soovijad said kohapeal valminud toodangut ka ise proovida. Pinevust pakkusid sel korral MTÜ Lõpe Noored, kes viisid läbi laada rammumehe jõukatsumised. Mitmete katsumuste kokkuvõttes tuli auga võitjaks Marek Pilv. Võisteldi ka õlle joomises ja suhkrukott leidis endale taas omaniku. (Pikkmets 2005)
Sellega oli tal väga põnev ja ta hakkas ka muid vanu asju koguma ja uurima (teised relvad, riided, muusikariistad, kangasteljed, paadid). Tal oli aga väike maja ja suur pere asjad ei mahtunud kuidagi ära. 50 aastat oli kestnud kohtuvaidlus, kes saab päranduse. Lõpuks saigi omale uue maavalduse, kus hakkas uurima ja leidis palju asju. Ta hakkas tegema kaevamiste plaani, kirjutas üles kust mis leiti. Teised arheoloogid lasid talupoegadel kaevata ja ise lustisid samal ajal. Rivers aga oli alati kaevamistel kohal, kui teda polnud, ei kaevatud. Oli esimene korralik kaevamiste läbiviija. Oma kollektsiooni andis ta Oxfordi ülikoolile, seal on ka näitus neist. Kaevamiskohtadel pani ta alati augud pärast kinni ning nende põhja asetas medali, mis tähistas, et tema oli seal juba kaevanud. Oskar Montelius uuris muinasaega. Ise ta kaevamisega ei tegelenud, vaid uuris teiste kaevatud muistiseid
annaabi.ee 
