KA saak hariliku lutserni KA saaki 5%, hübriidlutserni III niite segud põld-raiheina, roog-aruheina ja hariliku aruheinaga oli hübriidlutserni KA puhassaagist 38% suuremad. 2009. aastal olid lutserni segukülvid väiksema saagiga kui lutserni puhaskülvid (va segu põld-raiheinaga). Tugeva konkurentsi tõttu oli jäänud 2009. aasta sügiseks segukülvides hariliku lutserni taimi taimikusse hariliku aruheinaga 28 ja roog-aruheinaga 26, ohtetu lustega 36 ja põld-raiheinaga 44 tk m-2 (puhaskülvis 67). Kui 2007 aastal KA botaanilise kaalanalüüsi järgi moodustasid kõrrelised hariliku lutserni segudes KA-s 5-24% ja hübriidlutserni katses 5-35% siis 2009. aastal oli harilikku aruheina kuni 39% ja roog-aruheina 45% (teistes variantides kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern Karlu talus kõrrelisi saateliigina paremini. 2009 aasta segudes hariliku aruheina ja roog-aruheinaga oli lutsernitaimi vastavalt 60 ja 48 tk m-2
3) Osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine (sihtgrupp: järele- valvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid, mittetulundusühingud); 4) Välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 5) Meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine (sihtgrupp: meteoroloogiliste vaat- lustega tegelevad riiklikud institutsioonid ja teadusasutused, kõik meteoroloogiaand- mete kasutajad); 6) Suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 7) Kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvali- teediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkon-
y võrdleb seeneraku ehitust looma- ja taimerakuga; y hindab seente osa looduses ja inimtegevuses ning nende rakendusbioloogilist tähtsust; y hindab seenhaigustesse nakatumise riske inimesel; y võrdleb bakteriraku ehitust ja talitlust päristuumsete rakkudega; y eristab päris- ja eeltuumseid rakke mikrofotodel ja joonistel; y seostab inimesel enamlevinud bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võima- lustega; y hindab bakterite elutegevuse osa looduses ja inimtegevuses; y toob näiteid bakterite rakendusbioloogilistest valdkondadest. 12 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.1.2. 2. kursus Õppesisu Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel orga- nismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises
40% segus), ohtetul lustel rahuldav (18-23%) ja timutil nõrk (10- 16%). Segusse võetud kõrreliste mõjul suurenes kuivaine saak katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites, kuid tema talvekindlus oli nõrk. Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat (ME) ja proteiinisisaldust, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõude (v a segu ohtetu lustega). Kõrreliste mõju kuivaine toiteväärtusele oli esimeses niites suurem kui teises niites. Metaboliseeruva energia sisaldus vähenes, võrreldes punase ristiku puhaskülviga, ohtetu luste mõjul 0,6-0,8 MJ, itaalia raiheina ja timuti mõjul aga 0,2-0,4 MJ võrra ning metaboliseeruva proteiini (MP) sisaldus vähenes 2-7 g kg -1 võrra ohtetu luste ja 1-4 g kg-1 võrra itaalia raiheina ja timuti segus. Ohtetu luste oli esimeses niites loomise faasis ja ta mõju
annaabi.ee 
