Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''. Hermannile kuulub Eesti esimene ooperi katsetus. Ooperi katsetus ,,Uku ja vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad'' Kuulasime: ,,Mingem üles mägedele'', ,,Oh laula ja hõiska'' ja ,,Isamaa mälestus''
nõukogude estraadikarussell tema loovust kahjustanud ega seda "klounimaski", millest ta ise räägib, igaveseks näkku surunud. Just küpsemas eas, Ultima Thule algusaegadest kuni tänaseni on Tõnis Mägi salvestanud ja kirjutanud mitmed oma paremad lood ning leidnud oma isikliku tempo ja intiimsema väljenduslaadi. Esimesed esinemised algasid 1966. aastal Tallinna ansamblis `Rütmikud'. Selles ansamblis elas ta ka läbi oma Biitlite vaimustuse ning avastas enda jaoks lustakate tantsulaulude kõrvalt nn. hingemuusika- soul. Need hingemuusika otsingud kulimineerusid laulus `Pimedale muusikule', mis tõi talle vüidu 1974 . aasta võistluskontserdil. Teine ansambel `Baltika', kus mängisid mitmekülgsete muusikahuvidega head pillimehed, andis talle rohkesti uusi kogemusi.Üleliiduline tunnustus tuli ansamblitega `Laine', `Music-seif' ja `Ultima Thule'. Laiemale auditooriumile sa Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisioni saate `Tere tulemast' kaudu.
oma lapsepõlvekodus Saaremaal, minnes sellelt kirjelduselt sujuvalt üle nägemusliku, mälestusliku ainese juurde. Lugemispõnevust suurendab palade salapära. · ,,Kui mind ültse olemas ei oleks" (1986, 1999). See raamat on mõeldud nooremale koolieale. Suurem osa raamatu lugudest kujutab iseenese kellekski või millekski mõtlemise mängu, mis arendab laste kujutlusvõimet. Lustakate lugude sekka on põimitud lüürilisemaidki. Pildid on joonistatunud Henno Käo ise. · ,,Oliüks" (1989). Raamat on saanud 3.koha Nukitsa konkursil 1992. Selles raamatus on kirjanikul saladuslik sõber nimega Oliüks, kes pajatab talle vahvaid lugusi. · ,,Kuningas, kuninga kass ja teised" (1993). Raamat, mis räägib kuninga ja tema kassi ning teiste seiklustest. · ,,Dondijutud" (1993). Esimene koht Nukitsa konkursil 1994. See raamat osutus isegi
,,Mineviku ja tänapäeva karma suutrad") või ilmalikku laadi ( näiteks ,,Shotoku Taishi oma poja ja noorema vennaga"). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143) Teine jaapani maalikunsti vool suiboku kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.- 12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite rullid, mis kujutasid endast humoristlikke, karikatuurseid jooniseid peamiselt lindudest ja loomadest.( Sealsamas 2008: 144) Tänapäevasele jaapani maalikunsti tekkele andis tõuke Meiji pööre (1868) ja sellele järgnenud reformid, mis muutsid põhjalikult Jaapani ühiskonda, mõjutades seejuures ka maalikunsti arengut. Rida kunstnikke saadeti välismaale õppima modernse maalikunsti saavutusi
aasta küüditamisest ja ilmselt tänu sellele, et isa ennast ei olnud võimalik tabada ja meie olime ema ja õega temast eraldi redus. Alates sellest ajast elasime isast praktiliselt lahus, sest isa kartis meie julgeoleku pärast". [Lisa 1:2:5] Nii Luule Sakk kui ka Elle Veigel rääkisid, et vene sõdureid kardeti, samas liikusid vene ohvitseride ,,prouadest" legendid, kuidas nad öösärkide väel ballile tulid, pidades ööpesu pidulikeks riieteks. Kui alguses oli tegu lustakate lugudega vene sõjameeste harimatusest ja ohvitseriprouadest, kes valimatult kraami kokku ostsid, siis nüüd tuli hirm, et tulevikus peavadki nendega kokku jääma. [Lisa 1:2:1] 1941. aasta juunis tungis Saksamaa kallale NSV Liidule, saksa väed jõudsid juba juuli algul Eesti piirini. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad Rein Sakk räägib kokkupuudetest metsavendlusega järgmist: ,,Terve meie suguselts olid metsavennad. Nad elasid
annaabi.ee 
