aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud. Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid ei kutsutud. Restitutsioon Riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele
Salk partisanisõdadeks venelastega. Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola. Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks
kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse. - Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid. Huvi keelte ja kutluuride vastu, mis võivad hääbuda. Neliteist baltisaksa lureti vaimulikku asutasid 1824 Riias Läti Kirjanduse Seltsi, 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Asjaajamine käis saksa keeles. Leedus 1879 Tilstis Ida-Preisimaal Leedu Kirjanduse selts. Asutajad sakslased, üks keeleteadlane Georg Sauewein, pani 1879 kirja Ida-Preisimaa leedulaste hümni ,,Oleme sündinud leedulasteks". Venemaa leedulased suutsid Õpetatud Leedu Seltsi asutada Vilniuses alles 1907.aastal.
annaabi.ee 
