meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse terminit ,,mõttemudel" viitamaks mõttelisele esitusele või mõtlemise simulasioonile üldiselt. Ajalugu Georges-Henry Luquet tõi tema 1927.aastal avaldatud raamatus Le dessin enfantin välja arvamuse, et lapsed loovad seesmisi mudeleid, mõjutades sellega teiste seas ka lastepsüholoogi Jean Piaget. Mõiste ,,mõttemudel" pärineb usutavalt koos Kenneth Craik'iga tema raamatust ,,The Nature of Explenation"(1943). Samal aastal kui Phillip Johnson-Laird avaldas teose Mental Models: Towards a Cognitive Science of Language, Inference and Consciousness, esitlesid Dedre Gentner ja Albert Stevens
kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt. Piaget´aga leidis, et intellekt.d protsessid soolise identiteedi kujunemisel ja mõistmisel on olulisemad. Kohlberg väitis, et teadmised sugudevahelistest erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d
Art and Aesthetics in Early Childhood Education TÕLGE Irving B. Weiner . Handbook of Psychology, Educational Psychology. 2003 lk 288-290 The very concept of artistic development and some long-standing models developed to describe it (e.g., Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) have in fact become a subject of criticism in recent years. Four particular issues have been identified in this collective body of criticism. First, questions have been raised about the appropriateness of unilinear conceptions of development in explaining a wide range of pictorial imagery produced by children. adolescents, and adults. Second, a disparity has been noted between the breadth of the world of art and the narrowness of the focus on visual realism that has served as
annaabi.ee 
