Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel Ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean S�h s�� see soe sea saba siin samas selle sooja soustiga Pai papa pane paadile purjed peale P�ua���udus Kakaooad Paksu sakslase pukspuust luksuks l�ks lupsti tuksi. Habemeajaja ajas majarajaja ja asjaajaja habet Haua���udused Tihti t�hti taevas n�hti, tihti n�hti taevat�hti Musta lehma saba valge lehma taga,valge lehma saba musta lehma taga Pole oluline mitme l�liline lillalilleline lohe Sada pada pudi keedab, seda pudi t�di kiidab Tulekahjusignalisatsioonis�steem August august h�ppas kaugust teine august vaatas august kuidas august h�ppas kaugust Kummaline kummikutega kummitus kummitas kummalises kummist kummutis
temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Sellel "kingal" on aga ka oma tähtis ülesanne. Nimelt osaleb ta tolmeldamisel. Erksavärvilise õie või nõrga lõhna peale lendavad kuldkinga juurde paljud putukad. Nad loodavad leida mesimagusat nektarit. Nii laskuvad nad kaunile "kingakesele" või suurele õietolmuta tolmukale. "Kinga" sisemusest tuleb aga meelitav lõhn. Järsku ongi putukas lupsti "kinga" sisemuses. Kuid oh pettust, kuldkinga õies polegi nektarit! Õie sisemine külg on selle asemel hoopis limaga kaetud. Nii osutub mõnel putukal õiest väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektari vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks
(Mari, 17.aastane) 5. Kolm aastat tagasi, õhtul voodis, tuba oli pime, üritasin magama jääda, tunnetasin kuidas midagi täie jõuga surus vastu minu parema jala talda, tunnetuslikult midagi tennisepalli taolist. Surve kasvas, mina surusin vastu, kaua see kestis, ei oska öelda, lõpuks surus ta ennast mulle päkast sisse. Jäin rahulikult magama, hommikul ärgates tundsin, kuidas midagi vasaku jala päkast lupsti väljus. (Piret, 29.aastane) 6. Eile õhtul kella 11 ja 11.30 vahel jalutasin Hiiumaal mööda metsateed. Oli juba suhteliselt hämar. Ühel hetkel tundsin, nagu oleks musttuhat hiigelsuurt lindu korraga puudelt lendu tõusnud. Kostis selline sahin...sah-sah-sah aga väga kiiresti ja lausa nii tugevasti, et ümberringi kippus vilisema. Sel hetkel lõi mulle kõrvadesse tugev valusööst. Selline tunne, nagu oleks võimas tuulekeeris minu ümber keerelnud.
kellega olen isiklikult suhelnud... Mikiveriga olen tohutult palju koos teinud, Komissaroviga. Tõeline tundekool olid minu jaoks Sapiro proovid. See, kuidas ta oskas kõike lahata, sõnastada, põhjendada, miks suhted tegelaste vahel on sellised, nagu nad on... See oli juba filosoofia. Oli ikka tõesti õnnelik juhus, et Sapiro tuli siia ,,Kirsi aeda" lavastama ja Viive Ernesaks tõmbas mind kaasa sellele muusikat tegema. Sõjaväkke sattusin Riiga. Aasta sõjaväes läks nagu lupsti, sest ma tegin selle 8 jooksul muusika kolmele Sapiro lavastusele. Istusin proovides. Jäin sellepärast ükskord isegi ,,hüppes" olles vahele. Aga ma sain selle patu kergesti andeks. Ohvitser, kes mind otsides teatrisse helistas, olevat olnud nii jahmunud, et ma tõepoolest olen seal! Tavaliselt mindi ju hüppesse kõrtsi või jumal teab kuhu.
annaabi.ee 
