Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kursikat Punksi ja Köötsi... Tuli talv, ning mõningate juhuste tõttu läks maja teine korrus põlema ja nendele pidi külla tulema vanatädi Hermione, keda nende pere ei sallinud ja nad pidid kolima väiksemasse majja, et mitte lasta nende tädil nende majas elada. Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal sai Gerry jälgida gekosid ja palvetajaritsikaid. Kuid järsku leiti Geraldile jälle õpetaja mr.Kralefsky. Õnneks oli õpetaja lindudehull ja sellepärast sai ta Geraldiga kenasti läbi. Ühel päeval, Gerry alpikannimetsas koos koertega puhkas leidis ta kaks harakapoega ja võttis nad endale hoolealuseks. Neid hakati hüüdma parlarakateks. Tänu Geraldi emale tuli nende majja uus koer Dodo, kes oli emane
Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kursikat Punksi ja Köötsi... Tuli talv, ning mõningate juhuste tõttu läks maja teine korrus põlema ja nendele pidi külla tulema vanatädi Hermione, keda nende pere ei sallinud ja nad pidid kolima väiksemasse majja, et mitte lasta nende tädil nende majas elada. Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal sai Gerry jälgida gekosid ja palvetajaritsikaid. Kuid järsku leiti Geraldile jälle õpetaja mr.Kralefsky. Õnneks oli õpetaja lindudehull ja sellepärast sai ta Geraldiga kenasti läbi. Ühel päeval, Gerry alpikannimetsas koos koertega puhkas leidis ta kaks harakapoega ja võttis nad endale hoolealuseks. Neid hakati hüüdma parlarakateks. Tänu Geraldi emale tuli nende majja uus koer Dodo, kes oli emane
Pealkiri: ,,Minu pere ja muud loomad" Autor: Gerald Durrell Ilmumisaasta: 1956 Raamatu ilmumiskoht: Copyright Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Gerry pere kolisid Inglismaa jubeda kliima eest Korfu saarele. Nad hakkasid maja otsima ja neid aitas Spiro. Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry tegi koos oma hea sõbra Theodoresega hästi palju vaatlusi
Nende seas olid ka tillukesed krabisarnased ämblikud ning kõrvahargid. Gerryt väga vaimustas see aed, kuna seal oli väga palju huvitavaid loomi. Kuna külla oli oodata palju külalisi, pidid Gerry ja ta pere kolima suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga omapärased ja huvitavad. Kirjanik oli neid väga
Samal ajal täitus nende maja Larry sõpradega. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima.Metsas käies leidis Gerry rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Sünnipäevaks sai Gerald kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kutsikat kellele pandi nimeks Punks ja Kööts. Kui nende tädi Hermione saatis kirja et tahab külla tulla otsustas pere kolida väiksemasse majja,sest keegi ei sallinud teda. Lumivalge maja Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal jälgis Gerry gekosid ja palvetajaritsikaid. Geraldile leiti jälle õpetaja, selleks sai mr.Kralefsky. Õnneks oli õpetaja lindudehull ja sellepärast sai ta Geraldiga kenasti läbi. Alpikannimetsas puhates leidis Gerry kaks harakapoega ja võttis nad endale hoolealuseks. Neid hakati hüüdma parlarakateks.Geraldi ema tõi majja uue majja koera Dodo, kes jälitas ema igal sammul. Varsti sai Gerry endale veel loomi
2.4 RÜÜTLIAU Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks pidulike pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu tähtis sündmus. Rüütliks valmistuja relvakandja ehk noviits pühendus ettevalmistusele. Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise tseremoonial. Rüütlid juhtisid noviitsi sauna. Kui noormees oli pärast pesemist sealt väljunud, riputasid rüütlid noviitsile mõõga kaela, panid ta rituaalsesse voodisee ja katsid ta valge villase
Patroon määras kindlaks piduliku pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu oluline sündmus.10 8 Duby 1997, lk. 71. 9 Samas, 67. 10 Tilk 2004, lk. 167. 6 Enne suurt päeva pidi tulevane rüütel mitu päeva paastuma ja pattu kahetsema. Üks päev enne rüütliks pühitsemist, peale pihti ja armulauda, riietus relvakandja lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejärel juhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Hommikul tulid talle järele vanad rüütlid, kes ta sauna juhatasid. 11 Enne mõõkade saamist riietasid noormehed end saunas riidest lahti ja pesid end. Pesemine oli väga põhjalik, sest sellel oli oma tähendus ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise.