reageerib W Joodiga (I) Kõrgematel temp.-del liigub reaktsiooni tasakaal W-jodiidi lagunemise poole kuumemates kohtades laguneb WI-ühend ning W sadeneb peenematele hõõgniidi kohtadele tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal) Kemoluminesents - Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega). Kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju energia nivoosid Hg aatomites).
- tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i T1 ------ > -------- T2 - hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal) - Kemoluminesents Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust - Triboluminestsents Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust - Fotoluminestsents Luminesents lambid e. päevavalguslambid: - klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga
valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused. Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja
muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja
BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. *MgO magneesiumoksiid Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Kasutatakse ka tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina * CaO kaltsiumoksiidi tuntakse kustutamata lubjana või ka põletatud lubja nime all. Kaltsiumoksiidi reageerimine veega on väga eksotermiline. Selle reaktsiooni käigus eraldub nii palju
Leelismuldmetallide oksiidide reageerimised veega on väga eksotermilised. SrO + H2O _ Sr(OH)2 1) BeO berülliumoksiid Berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne, mis võib siduda isegi kuni 34% vett. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal val- mistatakse luminestsentslampe ja luminofoore. Lisaks leiab BeO rakendust tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. 2) MgO magneesiumoksiid 3 Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Tänapäeval leiab magneesiumoksiid kasutamist rohkem tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina. 3) CaO kaltsiumoksiid
Sellist monitori ei vahetata garantiikorras välja). Mõni tootja (näiteks Philips) pakub oma monitoridele Full Pixel Warranty´t. LCD tehnoloogial on mitmeid variatsioone: Super twisted nematics (STN), Double scan twisted nematics (DSTN), Hydrogenated amorphous silicon (a-Si), Low temperature polysilicon (p-Si), Ferroelectric liquid crystal (FLC), Surface stabilized ferroelectric liquid crystal (SSFLC). Plasmaekraanid (PDP) Kasutatakse punaseid, rohelisi ja siniseid luminofoore. Luminofooride ergastamiseks kasutatakse gaaslahendust, mis tekitab footoneid (UV piirkonnas). Kui need footonid tabavad luminofoori, see ergastatakse ja hakkab kiirgama (nähtavat) valgust. Ekraani all on aadresselektroodid. Ekraani peal on läbipaistvad ekraanielektroodid. Konkreetse piksli sisselülitamiseks tuleb pingestada vastav aadresselektrood ja vastav ekraanielektrood. Gaaslahendus tekitatakse pingel ca 100-200V. MgO kiht kaitseb ekraanielektroode
põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega
annaabi.ee 
