sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused ka tormituulte esinemissageduses sisemaal puhub tormituul (kiirusega üle 15 m / sek.) harva, rannikul ja saartel keskmiselt 30-45 päeva aastas. Lumi Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Padivere kõrgustikul. Lumikatte kestus on suures negatiivses korrelatsioonis talvise õhutemperatuuriga ja on viimase sajandi jooksul lühenenud. See suund pole siiski statistiliselt usaldusväärne. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See
seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja aastaga umbes 5 päeva). 4.4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C. 4.5. Lumikate Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel. Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis
Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Eesti sademete reziim on muutlik. Kuivad ja niisked päevad, kuud ja aastad vahelduvad ning keskmisele lähedast sademete hulka esineb suhteliselt harva. Minevikus on täheldatud sademeterohkete ja -vaeste perioodide reeglipärasemat vaheldumist. Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Pandivere kõrgustikul. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti väga muutlik. Ilmneb, et rannikul on lumikate tavaliselt õhem ja kõrgustikel paksem. 1.5. Klimaatilised aastaajad Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega
liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid –suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sookask. 2) mesofüüdid - ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid. 3) kserofüüdid - kohastunud kasvamiseks põuastel kasvukohtadel. Harilik mänd. Sademete mõju metsale, metsa mõju lumikattele: Sademete mõju metsade kasvule on väga otsene, väga olulise osa puude aastasest veevajadusest katavad sademed. Eestis on aastane keskmine sademete hulk 600-700 mm ja seetõttu aastatel, kui sademete hulk vegetatsiooniperioodil on tavalisest väiksem, kannatavad puud veedefitsiidi käes. Sademed võivad teatud tingimustel puudele mõjuda negatiivselt: Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka))
annaabi.ee 
