Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid. Kuid lumi võib põhjustada ka kahjulikult mõjuvad lumevaalimist ja lumemurdu, eriti sulalume korral. Niisketel muldadel esineb 10 sageli külmakohrutamist, mille tagajärjel taimed kas hukkuvad või vigastatakse nende juuri. (Laas 1967) Suurt tähtsust omab ka suhteline õhuniiskus, mis põhjapoolsemas piirkonnas ulatub kuni 80 kuni 90 protsendini, langedes kuivadel perioodidel harva 50 protsendini., lõunarajoonides põuaperioodidel langev aga isegi kuni 25 protsendini.(Laas 1967)
madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda.
madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda.