Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis)
tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33. Mis on deflatsioon ehk tuulekanne? Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega. 34. Mis on kõrbestumine? Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine.
Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde Niilus Läbib mitut kliimavöödet Toitub sademetest Kõrgvesi septembris, madalvesi aprillis (troopika) Jenissei Toitub lume sulamisest Suurvesi kestab 2-3 kuud, madalvesi detsember-veebruar Huang He Toitub lumesulamisest ja sademetest (mussoonvihmad) Kõrgevesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel Ganges Toitub sademetest, lumesulamisveest Kõrgvesi suvel ja sügisel, madalvesi talvel 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Toituvad lume ja igilume sulamisest, sademetest, liustikujää sulamisest, põhjaveest, teistest veekogudest. Suurvesi on veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne. Madalvesi on 8
ning see jaotub 4-jaks: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Nendest olulisim osa on erosioonil ja deflatsioonil. Mõlemad on looduslikud protsessid, mis aga maa ebaõigel kasutusel intensiivistuvad. Tootliku maa kadu on maailmas hinnatud 5-7 milj hektarini aastas. Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon sõltub ka pindade kallakusest - mida suurem on pinnavormide nõlva kalle seda intensiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetkse juba 3-5 kraadise kallakuga pinnal esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mullaerosiooni. Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul - tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega Deflatsioon esineb enamasti väikeste sademetehulgaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad
muldade degradatsiooniks ning see jagneb 4: 1. erosioon 2. deflatsioon 3. füüsikaline ja keemiline degradatsioon nendest oluliseim osa on erosioonid ja deflatioonid need mõlemad on looduslikud protsessid mis aga maa ebaõige kasutamise korral intensiivistuvad. Tootliku maakadu on maailmas hinnatud 5-7 milljoni ha aastas erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda erosioon sõltub ka pindade kallakusest mida suurem on pinnavormide nõlvakalle seda intnsiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetakse juba 3-5 kraadise opinnaga esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mulla erosiooni stepi ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega deflatsioon esineb enamasti väikeste sademete hulkaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda
annaabi.ee 
