Seejärel noorloomad iseseisvuvad. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. Poegadel puudub pesa ja nad muutuvad kähku iseseisvaks. Valgejänes leiab oma peamise toidu metsast. Suvel on tema tähtsamaks toiduks rohttaimed, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koor. Talvel kraabib ta endale lume alt ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4. Kasutatud kirjandus
kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja liigutuste meeldejätmises. Sellel etapil tuleb harjutusi sooritada suhteliselt aeglaselt, heads ja ohututes tingimustes, korralikult ettevalmistatud lumepinnal ja sobiva varustusega. Edasisel harjutamisel kaob aegamööda vajadus koondada tähelepanu kõikidele üksikliigutustele. Need automatiseeruvad järkjärgult. Harjutusi suudetakse sooritada suurematel kiirustel, erinevates tingimustes, väsimusseisundis ehk oskus on muutumas vilumiseks. 2.4. Liigutusvilumus on liigutuste omandamise selline tase, kus enamik liigutusi või kõik selle üksikosad suudetakse sooritada teadvuse kontrollita, erinevates tingimustes ja seisundites kiiresti
Gaasilisest olekust tahkesse – tahkumine Pallides – 1 pall on 1/10 taevalaotusest Piiskade kuju. (deposition) Oktantides (okta) ehk kaheksandikes Hall (hoarfrost) – Tekib selgetel öödel, kui Täispilves – 8 oktanti õhutemp langeb alla 0°. Kristalliline sade Eraldi määratakse üldine pilvede hulk ja rohul ja mujal, ka lumepinnal alumiste pilvede hulk (8/5) Gaasi oleku võrrand. Jäide (glaze, glazed ice, freezing rain) – Rõhk = temperatuur x tihedus x const p – läbipaistev või poolläbipaistev kiht mb T° – Kelvin C – 2,87
Elupuud väliselt meenutavaks liigiks on eraldi 1 liigiga perekonda kuuluv 2 ...3 meetri kõrguseks kasvav reliktne hiibapuu Thujopsis dolobrata. Hiibapuu on sedavõrd eksootilise väljanägemisega, et sobib ainult ,,solistiks" kas koduaeda või parki. Nii nagu hiigelelupuu, vajab ka hiibapuu suurte puude turvet, hiigelelupuust märksa enamgi. Siiski kannatas hiibapuu 2003. a. talve pakaste tõttu, ning seda kõige madalama temperatuuriga õhutsoonis (lumepinnal ning sellest veidi kõrgemal). Avatud kohtades kasvanud hiibapuude lumepiirist kõrgemale jäänud võraosad hukkusid täielikult. Nagu elupuul, nii on ka hiibapuul küllalt hea regenereerumisvõime (uuenemisvõime), mistõttu ta on alati peale külmakahjustusi suutnud mõne aasta jooksul taastuda. Koduaedades on mõeldav tema kinnikatmine, kui on prognoositud väga suurt temperatuurilangust. Hiibapuul esineb ka kääbussort ning kirju okastikuga sorte. 3.9
annaabi.ee 
