Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha pole.) Tal ei jää muud üle, kui ta peab minema poodi nukku varastama. Sellega jääb ta, aga vahele. Talle helistab isa ja toob neile raha. Selle eest ta saab Jannule nukku osta. Veel toovad neile jõulukingitusi Triinu vanemad ja tema klassikaaslane Sven. Nad hakkavad Sveniga aina rohkem läbi käima. Nad hakkavad koos Jannu ja Sveni õdedega (tal on kaksikud õdedeks) lumememmesid ehitama ja lumes mängima. Lõpuks hakkavad Sven ja Kristiina käima ja saab teada, et Sven pole kunagi hoolinud sellest, millisest perekonnast keegi pärit on.
Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas
Suuremate puslede puhul saab teha koostööd teiste lastega. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mõtlemisoskuse ja taibukuse arendamiseks on kasulikud ka matemaatilised mängud (nt Kapsauss). Nende abil saab õppida palju, nt värve, loendamist, liitmist, lahutamist, suurem-väiksemat, hulki. Paljude laste, tihtipeale aktiivsete poiste lemmikud on välimängud. Talvisel ajal armastavad lapsed lumememmesid meisterdada. See on loov töö, sest lisaks pallide veeretamisele saab lumememmele nt lumevärvidega kunstipäraselt näo pähe joonistada või muidki detaile välja mõelda. Ehitusmängudes on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid sildu, maju, basseine ja autoteid. Veemängud on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Olles täiskasvanu ja töötades lasteaias,
ka veel midagi süüa. 10.oli jõuluõhtu ja argo tõi meie kuuse ja jannule nukuvoodi ja mulle kaelaketti siis tuli ka argo vanaema ja tõi tüdrukutele õunakooki, siis tuli triinu isa kes mängis jõuluvana ja lõpuks tuli ka sven kellega kristiina uuesti käima hakkas ,järgmisel päeval läksid tüdrukud ema vaatama ja kristiina karjus seal om atunded välja kui tüdrukud olid koju jõudnud tuli sven oma õe ja vennaga kristiina poole ja siis läksid kõik koos välja lumememmesid valmistama ja siis suudles sven kristiinat nii pikalt et kristiina oleks peaaegu minestanud .
saa korralikku päkapikku. Ants: Ära siis pahanda... Lähme ruttu ja kutsume ta siia! Mari: Kuhu me lähme? Jõulumaale või? See on ju nii kaugel. Ants: Jah, Jõulumaale! Lähme kiiresti, siis jõuab jõuluvana õigeks ajaks kohale. (hakkab lavalt maha jooksma) Mari, tule nüüd! Ants ja Mari jooksevad lavalt maha, istuvad esimesse ritta. Lavale tuleb 1.klass, kes etendab talvist Rakket (näiteks mütside ja sallidega lapsed lumememmesid ehitamas ning lumesõda pidamas, mõni tore tants või laul, lapsed koolis õppimas jne) 1.KLASSI KAVA 1.klass lahkub lavalt, samal ajal jooksevad lavale tagasi Ants ja Mari. Mari: Kas sa nägid, kui rõõmsad Rakke lapsed olid? Ants: Jah. Aga mõtle, kui kurvad nad on, kui Jõuluvana ei tulegi. Mari: Ei, Ants! Niimoodi ei tohi üldse rääkida! Lähme lennujaama, niimoodi jõuame kiiremini Jõulumaale.
I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani
LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui naabritüdrukud kokku tulid, löödi tantsu ja paar korda tehti kodus näitemängu; vanaema ise oli väga kurb, kandis alati musta kleiti ja vanaaegset lintidega valget tanu, kuid oli lahke ja hea, talle meeldis, kui lapsed
annaabi.ee 
