mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid,
(Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Kõige rohkem just koort ja marju. Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane ·Sinilill on inimesepelglik, kuid inimeste poolt armastatud lill. Salu-siumari (Actaea spicata) ussimari, lenderavandeserohud, äkitse haiguse rohi, sivumari · Salu-siumarja on kasutatud ka ravimtaimena, kuid selle katsetamine ei ole tema
(Rubus saxatilis) lillikas, lemmikud, liimukas, linnumari Kanarbik (Calluna vulgaris) kaneprohi, kanarohi, kanaharjak, eerikad, nõmmelill Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane Ussilakk (Paris quadrifolia) ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast
Suitsupääsuke oli meie esivanemate kodukolde püha lind, tema pesitsemistingimuste eest hoolitseti, teda armastati ja hoiti. Põldlõoke on põldude laulik. Tagasihoidlikult pruuni sulestikuga lind, aga laulmises helisev ja rõõmus. Lauldes tõuseb ta ikka kõrgemale nagu pisike helikopter. Ja nagu kivi langeb siis jälle maapinna poole, et veidi puhata, toitu otsida. 7 KEVADLILLED Võsaülane (Anemone nemorosa) lumelill, külmalill, haraklill, lumekelluke, valge lill, vareselill, varesjalg Kindlasti tunnevad kõik võsaülaseid. Neid valgete õitega lilli võib leida õitsemas aprilli- ja maikuus võsastikes, leht- ja segametsades ning metsaservades. Paljud on näinud ka samal ajal õitsevat kollast ülast, kellel sageli on ühe taime küljes rohkem kui üks õis (kaks kuni kolm). Võsaülasel on nii palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid, et raske on neist mõnda nimetamata jätta
lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene, Sulad hoopis väikeseks. VIKERKAAR Päike õimis kiiri vihmaga, Nii valmis vikerkaar. Nüüd taevas teile säran ma Seitsme kirka värviga. LAUL KUUDEST Kui käes on jaanuarikuu, Siis alanud on aasta uus. Kui veebruarikuu on käes, Jääpurikaid sa räästas näed, Ja märtsikuu sees till-till-till, Meil näitab ennast lumelill. Jääd pika ninaga, ahaa, Sest nalja ja aprillis sasb. Ai-ai,ai-ai,ai-ai,ai, Ilm üsna soe on juba mais. Nüüd mere ääres päris pruun Võid olla, sest on juunikuu. Suu maasikatest täitsa kriim, Sa naerad juulis ih-ih-hii. Ning augustis on lausa lust, Kõik viljad valmis saavad just. Septembris lapsed kooli kõik, on tänavatel nende hõik. Oktoobris kuldsed lehed veel, On puudel ja ka pargiteel. Novembris puud on raagu jäänd, Sa kuuled vihma, tuule häält. Detsembris ole korralik,
annaabi.ee 
