Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lumekoormusest" - 5 õppematerjali

Metallkonstruktsiooid I - projekt
32
docx

Metallkonstruktsiooid I - projekt

Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: 4.2 Arvutuslikud koormused raamile Omakaal katusel: Lumekoormus katusel: Tõstetav tuulekoormus katusel: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Koondatud jõud seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: Koondatud jõud seinale tsoonis E: 7 4.2.1 Raami sisejõud omakaalu koormusest 8 9 4.2.2 Raami sisejõud lumekoormusest 10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund) Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks:

Ehitus → Ehitus
96 allalaadimist
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

a) kõikjal Eestis, väljaarvatud lõigetes b ja c toodud aladel sk = 1,5 kN/m2; b) Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul sk = 2,0 kN/m2; c) Lääne-Eesti saartel sk = 1,0 kN/m2. Märkus. Ajutiste ehitoste, kasvuhoonete, laohoonete, milles inimesi tavaliselt ei viibi ja muude selliste ehitiste projekteeimisel võib tellija nõusolekul lähtuda ka väiksemast maapinna lumekoormusest, kuid mitte alla 1,0 kN/m2. Sel juhul peab olema projektis nõue, et ülemäärane lumi tuleb katuselt maha ajada. 5. Katuse lumekoormus (1) Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse järgmiselt: s = µi sk , (1) kus µi - lumekoormuse kujutegur (vt. pt. 7); sk - lumekoormuse normsuurus maapinnal. (2) Lumekoormus loetakse mõjuvaks katuse horisontaalprojektsioonile jaotatud vertikaalkoormusena.

Ehitus → Ehituskonstruktsioonide...
424 allalaadimist
Ehitusõiguse lahendatud ülesanded kaasused
20
docx

Ehitusõiguse lahendatud ülesanded/kaasused

Tellija võib läbi viia ekspertiise oma kuludega, kui tal on selleks soov. Antud juhul ei selgu, kas ehitusettevõtja ja projekteerija olid sama ettevõte. Kui ei olnud, siis peab tellija oma kaebuse esitama projekteerimisfirmale. Kui projekt ei vasta nõuetele, siis tekib küsimus, kuidas KOV andis kirjaliku nõusoleku antud ehitise ehitamiseks ( ei selgu ka seda, kui suur antud hoone on). Projekteerija ülesandeks on arvestada antud ehitisele esitatavate nõuetega, sh lumekoormusest põhjustatud kandevõime vähenemisega. Kui kirjaliku nõusolekut ei ole vaja, siis peab hoone vastama lepingus sätestatud tingimustele ning kui tellija nõustus lepingus märgitud punktidega, sh projektiga, mis peab olema koostatud arvestades ehitistele esitatavaid nõudeid, siis ei ole tellijal alust nõuda ümberehitust. Kui ehitustöövõtja ka projekteeris selle hoone, siis sel juhul tuleb rakendada Ehituse Töövõtulepingu Üldtingimusi II. LEPINGU OBJEKT (TÖÖ) punkt 8

Ehitus → Ehitusõigus
287 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maa- pinnal olevast lumekoormusest. Lamekatustel on normatiivne lumekoormus üldiselt 0,8..1,2 kPa, mis võrdub seisnud lume puhul ligi 40…60 cm paksusega. Ilmade soojenedes lumekoormus ei suurene, lumi vajub kokku ja tiheneb, kuid mass ei muutu. Märja lume puhul võrdub normatiivne lumekoormus vastavalt 20…30 cm lume paksusega. Kui lumele sajab vihma, võib koormus katusele oluliselt suureneda. Katustel, mille kalle on 30 kuni 60 kraadi, on lumekoormus vähendatud

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked. Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon. Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures. Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2.5) muutuvad aja jooksul rabedaks ega ole vastupidavad mehaanilistele löökidele. Puudelt kukkuvad oksad, katusel käimine, lumekoormusest põhjustatud deformatsioon jms. võivad eterniiti või katusekive purustada. Eterniitplaatide ja katusekivide pragunemine ning puudumine võib põhjustada katuse läbijooksu. Pragunenud eterniitplaatide kahjustused ei pruugi olla märgatavad maapinnalt ega ka eemalt, katusel ülevaatust tehes (vt. Joonis 2.6). Samas ei talu vana eterniitkate temal käimist, et kahjustuste ulatust kindlaks teha. Seetõttu võib eterniitkatte kahjustuste kindlakstegemine olla raskendatud. Joonis 2

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun