0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0. 3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n
kuivama 3. Herpeskeratiit- Keratitis herpeticakonjukviit ühes silmas 4. Herpes Zoster- vöötohatis ja tuulerõuged viirus Varicella zozter(VZV). Tuulerõugete läbipõdemise järgselt viirus parsisteerub spinaal või kraniaalnärvide ganglionites. NA- haige inimene NÜ- piisknakkusena või villikeste sisuga. Lööbe asukoht: nägu, kael, rindkere, lumbaal- ja sakraal piirkond. Lööve on õhepoolne ja kulgeb vöökujuliselt piki närviharu. Haigusest haaratud haru on valulik juba 2-3 päeva enne lööbimist Lisaks nahahaaratusele lokaliseerub veel: kõrvas-villiline lööva väliskuulmekäigus; silmas- villiline lööve ninatipu piirkonnas 5. Infektsioosne mononukleoosEpstein-Barr viirus B-lümfots.parasiit-
luumurdude teket. NEURALGIA,MYALGIA- närvi või lihasvalu erinevates keha piirkondades või organites. Võib ägeneda lajahtumise, stressi ja infec-ga.Äge või nüri valuhoog väiksemalgi liigutamisel. Eriti levinud on kolmiknärvi valu (valu põses, laubas, lõualuus, eriti närides, rääkides). Kuklanärvi valu kiirgub kaela, õlga, kätte. Roietevaheline neuralgia annab teravaid valusööste liigutamisel (aetakse segamini südame või neeru valuga). Lumbaal piirkonnas kiirgub jalga, reie välimist külgepidi kuni varvasteni. Sklerosis multipleks ja Parkinsoni tõbi - etioloogia ja erinevus? SCLEROSIS MULTIPLEX: on krooniline ainevahetuse haigus, mis kahjustab kesknärvi süsteemi(kahjustub närvirakkude ümber olev pealmine müeliinkiht ja ei anna kontakti edasi)-häirub närvi impulsside kordineeritud levimine. On autoimmuunpõletik kus inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad keha enda vastu. Haigestumise
Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) 3 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu
Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu
annaabi.ee 
