Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Ooperiteater 1672.aastal sai Lully õiguse luua ooperiteater ja temast sai ka ooperijuht tema asutatud Kuninglikust Muusikaakadeemiast kasvas Pramtsuse Rahvusooper. 1673. aastal valmis Lullyl esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline ooper (tragédie lyrique). Lully jäljendas oma ooperis prantsuse teatrinäitlejate pateetilist ja laulvat deklamatsiooni. Ta püüdis panna
Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu 4 Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Surm 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus põhjustas jalga tabanud taktikepp põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming 5
majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. 1672.aastal sai Lully õiguse luua ooperiteater ja temast sai ka ooperijuht tema asutatud Kuninglikust Muusikaakadeemiast kasvas Pramtsuse Rahvusooper. 1673. aastal valmis Lullyl esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline ooper (tragédie lyrique). Lully jäljendas oma ooperis prantsuse teatrinäitlejate pateetilist ja laulvat deklamatsiooni. Ta püüdis panna keele rütmi võimalikut täpselt muusikasse ja nii sündinud retsitatiiv oli laulvam ja rütmiliselt keerukam kui itaalia ooperis. Retsitatiivil oli prantsuse ooperis ka palju rikkkalikum orkestrisaade ning selle tähtsus veelgi suurem kui itaalia oopereis.
majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. 1672.aastal sai Lully õiguse luua ooperiteater ja temast sai ka ooperijuht tema asutatud Kuninglikust Muusikaakadeemiast kasvas Pramtsuse Rahvusooper. 1673. aastal valmis Lullyl esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline ooper (tragédie lyrique). Lully jäljendas oma ooperis prantsuse teatrinäitlejate pateetilist ja laulvat deklamatsiooni. Ta püüdis panna keele rütmi võimalikut täpselt muusikasse ja nii sündinud retsitatiiv oli laulvam ja rütmiliselt keerukam kui itaalia ooperis. Retsitatiivil oli prantsuse ooperis ka palju rikkkalikum orkestrisaade ning selle tähtsus veelgi suurem kui itaalia oopereis.
aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. 1672.aastal sai Lully õiguse luua ooperiteater ja temast sai ka ooperijuht tema asutatud Kuninglikust Muusikaakadeemiast kasvas Pramtsuse Rahvusooper. 1673. aastal valmis Lullyl esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline ooper (tragédie lyrique). Lully jäljendas oma ooperis prantsuse teatrinäitlejate pateetilist ja laulvat deklamatsiooni. Ta püüdis panna keele rütmi võimalikut täpselt muusikasse ja nii sündinud retsitatiiv oli laulvam ja rütmiliselt keerukam kui itaalia ooperis. Retsitatiivil oli prantsuse ooperis ka palju rikkkalikum orkestrisaade ning selle tähtsus veelgi suurem kui itaalia oopereis.