iseloomujooni. Sellest tulenevalt olid tegelased ühekülgsed ja skemaatilised. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused võttis kokku luuletaja ja kriitik Nicolas Boileau (1636- 1711) neljaosalises värsstraktaadis ,,Luulekunst" (1674). Ta tunnistas kunstivormina vaid riiklike ja poliitiliste teemade rõhutamise viis aga ka selleni, et kirjandus kaugenes elust ja muutus sageli kuivaks moraliseerimiseks. Nt hakkasid luletajad ülistama kuningat. Siiski ulatusid klassitsismi mõjud kaugemale 18. sajandisse ja Euroopast väljapoole (nt ameerika kirjanduse kujunemisel suunav roll, eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus). Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjanduss. Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve
*naine, kes on kord juba asunud läbi Õndsuse Väravate haaremisse, sealt enam kunagi ei naase *palee aiad olid imekaunid. Palee aed oli koht , kus naised võisid meelt lahutada *odaliskid mängisid palju, enamus nende mängudest tunduvad meile lihtsad ja lapsikud *naiste levinum tegevus haaremis oli luuletuste kirjutamine *paljud naised andsid luuleande oma poegadele. Võib-olla just sellega on seletatav tõik,et 34st elanud sultanist on tervelt 11 üsna nimekad luletajad *enne palvusi tuli naistel end pesta loputada üle nägu , käed, käsivarred kuni õlgadeni *palvetamine oli ühtlasi ka kehaline harjutus : palve puhastas hinge aga aitas ühtlasi füüsilist vormi hoida *serailis oli üsna suur loomaaed. Sultanid kinkisid tihti oma naistele ja odaliskidele have toonekurgi, eksootilisi linde ja gaselle. *kõikidest lindudest hinnatuimad olid ööbikud. *tarvitati palju oopiumit, kõige levinu, on must kititaoline oopimupasta, millesse vahel segatakse
Luule, proosa. Suure Isamaasõja aegse kirjanduse parimaiks näiteiks olid R. Rza, S. Vurguni, Mehdi Husseini luuletused (vastavalt ,,Leitnant Bairami päevik", ,,Elufilosoofia", ,,Rindemälestused"), A. Abulgasjani (1906) jutustused (näiteks ,,Lapsed ja isad": poisid kipuvad rindele, saavadki ja võitlevad seal ennastsalgavalt; jutustustes ,,Laula, ööbik, laula!", ,,Haavatu", ,,Leitnant Tserban" ülistatakse nõukogude sõjameest). Sõja-aastatel elasid paljud aseri luletajad koos nõukogude väega Põhja-Iraanis. Seal tegelesid nad ka loominguga (S. Rustami Tebrizi luuletused", M. Ragimi ,,Tebrizi türm" jt). Sõjajärgseil aastail oli peateema loov ülesehitustöö. M. Husseini romaan ,,Apseron" (1948) jutustab Bakuu naftatöölistest. Naftatöölistest jutustab ka Manaf Süleimanovi ,,Nafta saladus" (1947). Avez Sadõki (1898-1956) romaan ,,Mingetsaur" (1949-51 on aga noor ekskavaatorijuht.
annaabi.ee 
