armukadeda näitleja, kellega naine ka koos töötas. Ravic naastes vanglast on Joanis pettunud ning ta ei üritagi nende omavahelisi suhteid kuidagi siluda vaid otsustab vastupidiselt Joanie nende suhte lõpetada. Kui selgub, et linna on saabunud ka teda kunagi julmalt piinanud Gestapo ohvitser, otsustab ta mehe tappa, et vabaneda oma minevikust ja öistest luupainajatest. Mitmeid kordi teda tänaval silmanud kohtab ta meest lõpuks bordellis, kus lubab ta viia veelgi luksuslikumasse kohta, kui see, kus ta hetkel viibib. Hankides auto meelitab ta Haake valega Boulogne`i metsa ja kägistas ta surnuks. Edasi viib tee St. Germaini, kus ta otsustas mehe maha matta. Esmalt moonutas ta Haake näo, tagudes seda haamriga, ning põletas mehe dokumendid ja mattis ka riided. Päevad hiljem helistab Ravicile Joan ning palub temalt abi, mis peale mees telefonile enam ei vasta, kuna kardab taas petta saada. Kohale ilmub Joani tollane elukaaslane, kes tunnistab et tulistas naist
Ovaalne portree Lksin koos kammerteenriga hte ajutiselt ja hiljuti mahajetud lossi, et mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma
Siis räägib Roderick, et neid hääli teeb ta õde, kes on keldris elus. Siis lendab lahti magamistoa uks ja Rodericki õde Madeline seisab seal. Madeline viskub oma venna otsa, jutustaja jookseb majast välja ja kui ta tagasi vaatab, on maja kokku varisenud. „Ovaalne portree“ Läksin koos kammerteenriga ühte ajutiselt ja hiljuti mahajäetud lossi, et mitte veeta ööd lageda taeva alla. Seadsime end sisse ühte väiksemasse ja vähem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus ühes kõrvalises tornis. Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin. Oli juba öö ja lasin kammerteenril sulgeda kõik rasked luugid ning lasin süütada küünlad. Seda kõike selleks, et vaadata maale. Leidsin pisikese köite vöödipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskööni, kuni mulle küünalde