Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saavad inimesed üle maailma üksteisega suhelda. Muidugi saaks ka kirjateel, kuid telefoniga saab ühendust inimesega teiselpool maakera palju kiiremini luua ning jutud saab kiiremini räägitud, kui kirja teel. Väga vajalikud leiutised on ka näiteks trükimasin, lambipirn, televisioon, auto, kaamera, õmblusmasin, penitsilliin. Kunagi tundusid sellised asjad inimestele luksusena ja päris kõik ei saanud endale seda lubada. Tänapäeval tundub kõik see meile igapäevane ning kuna tehnoloogia pidevalt uueneb, tuleb turule ühe enam täiustunud ning uuenenud kaupa. Viimase 50-ne aasta jooksul on leiutatud asju, mis on muutunud meie igapäevase elu väga mugavaks. Näiteks mikrolaineahi, millega me võime eilset toitu soojendada üles vaid paari minutiga, telekapult, mis võimaldab meil kanaleid vahetada televiisoris, ilma, et inimene
t. kas hädavajalikust tarbimisest midagi üle jääb -, ning ka sellest, kui kiire on tarbijahinnaindeksi kasv ja kui suur hoiuse reaalintress. Ka Eesti perekondade hulgas on kindlasti küllalt selliseid, kus säästmiseks vaevalt midagi üle jääb. Sama võiks eeldada Mehhiko kohta. Ent tuleb arvestada, et see, mida ühel maal, konkreetses kultuuri- jm. keskkonnas käsitatakse hädavajadusena, võib teisal tunduda lausa liigse luksusena. Ning hädavajadust ei defineeri erinevalt mitte ainult pered, vaid ka ettevõtete juhid ja riiklike kulutuste üle otsustajad. Arvatavasti tasub meenutada sedagi, et säästmise juures mängivad olulist rolli mitmed east (elanikkonna vanuselisest struktuurist) sõltuvad tegurid. Mittetööealiste - nii pensionäride kui ka alaealiste (ja muude sõltlaste) - suhteliselt suurem osatähtsus ühiskonnas peaks üldjuhul tähendama suhteliselt väiksemat säästumäära
nägemisele juba ka midagi juhtunud, olgu see nii hea või halb. 3.3 Unenäod ei jää meelde Umbes kaks tundi meie uneajast kulub unenägude nägemisele. See on meelespidamiseks suur ajahulk, eriti siis, kui suudame unenägusid meenutada vaid juhul, kui nende kesekl ärkame või peale unenäo lõppu. Mõned inimesed elavad kiiret elu ning juba ärgates on nad valmis alustama uut päeva. Pühendada aga mõtlemist unenägude peale, mida öösel võisime näha, tundub liiga luksusena, ning me ei saa seda endale lubada. (Powell, Rosalind 23: 2001) Küsitluse tulemused kinnitasid, et enamik unenägudest ei jää siiski meelde. II grupp inimesed mäletavad unenägusid ärgates rohkem, kui I grupp. Samas tihti tuleb ette ka olukordi, kus mõnda aega siiski unenägu on meeles, ning siis ununeb või siis ärgates tuleb pikka aega mõtelda, mida unes nähti, ning siis jääb meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes
rõhuasetust meeskonnatööle. Tulemus: rühm inimesi vastutab suurema ja terviklikuma Faas 2 kasv suunamisega (growth through direction) eestvedamise kriisist ülesande eest ning genereeritakse lahendusi. Rõhuasetuseks saab juhtimisalane väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. Ettevõte kasvab ja koolitus ja personali arendus (kui varasemates faasides näis see ülearuse luksusena, küpseb ning saabub moment, kus "ülalt alla" juhtimisstiil (ja retrograadne plaanimine) siis käesolevas juba hea investeeringuna). Juurutatakse maatriksstruktuur (mis on ka muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav autonoomia kriis. projektide sidustamise viisiks), millega kaasneb kogutulemusele (mitte tavajuhtimises
annaabi.ee 
